MM 2016 video, Gerard Basset kommentaaridega

2016. aastal toimus Mendozas, Argentiinas XV Maailma parim sommeljee võistlus. Eestit esindas võistlusel Kristjan Markii. Võistluse ülesannete video leiate siit koos elava legendi, OBE, MS, MW, MBA, OIV MSc Gerard Basset kommentaaridega. Hea võimalus ennast Trophée Masi Eesti Parim Sommeljee 2018 võistluseks meelestada ja võimalikke ülesandeid läbi mõelda, sest võistluse võitja sõidab Eestit esindama järgmistele,…

Pärnu veinifoorum 2018 loengute videod

15. märtsil 2018 toimus taaskord Veinifoorum, seekord Pärnus Tervise Paradiisi spaa-hotellis. Koolituspäeval tegi ettekanded sommeljeede treener ja Esperanto Groupi peasommeljee Sören Polonius Rootsist teemadel: “What is Service”, “Trends” ja “Kuidas olla edukas sommeljee alkoholivabade jookidega?”. Valitsev sommeljeede Euroopa meister Raimands Tomsons ja Läti restorani Vincents peasommeljee juhtis koolitust ja degustatsiooni orgaanilistest, biodünaamilistest ja naturaalsetest veinidest.…

UUE MAAILMA VEINIMAAD

Austraalia 1788. aastal istutati esimene viinapuu New-South-Wales’i. Viini maailmanäitusel 1873. aastal saavutas Victoria Hermitage’i punavein esimese koha ja 1882. aasta Bordeaux’ veinimessil saavutati esikoht külalisosavõtjate seas. 19. sajandi lõpus tabas Austraaliat Phylloxera epideemia ja veinid kadusid. Haigusest jäi ainukesena puutumata Lõuna-Austraalia. 20. sajandi esimesel poolel valmistati Austraalias valdavalt magusaid kangendatud veine. Austraalia veininduses algas uus…

VANA MAAILMA VEINIMAAD

Prantsusmaa Juba ajalooliselt on Prantsusmaa olnud tähtsaim veiniriik Vanas Maailmas. Just seal hakati kloostrites teadlikult lähenema pinnase- ja viinamarjakasvatuse seostele ja samuti ka veinivalmistamise tehnoloogiatele. Suur osa klassikalistest viinamarjasortidest pärineb Prantsusmaalt. Ka täna on Prantsusmaa koos Itaaliaga maailma juhtivad veinitootjad nii mahtudelt kui ka kvaliteetveinide tootmise osas. Tänu suurele territooriumile, mis katab erinevaid klimaatilisi vööndeid,…

TÄHTSAMAD VIINAMARJASORDID

Tänapäevases veiniviljeluses on üle maailma kasutusel tuhandeid eri viinamarjasorte, nende ristandeid ja kloone, samuti nimetatakse samu marjasorte eri riikides ja regioonides paljude erinevate aliastega. See tekitab tohutu virr-varri ja pole tõenäoline, et keegi meist peaks kõiki neid marjasorte teadma ja tundma. Eri marjasordid on suutelised tootma vägagi erinevaid suhkrute, hapete, mineraalainete, ning lõhna- ja maitsekomponentide…

VEINIDE VALMISTAMINE

Veini valmistamise eelduseks on hästi välja küpsenud viinamarjad, mis sisaldavad palju suhkruid, aga ka happeid ja mineraalaineid. Kõikide nende komponentide piisav olemasolu tagab kvaliteetse ja kompleksse veini saamise. Veinide valmistamise protsess koosneb järgmistest etappidest: Magusate küpsete marjade korje ja transport viinaaiast veinkotta Marjakobarate varretustamine, marjade sorteerimine, purustamine ja pressimine Fermentatsioon e kääritamine, mis toimub kas…

VEINI LIIGID

Klassikaliselt liigitatakse veinid nende värvuse järgi kolmeks: Valged veinid Roosad e rosé-veinid Punased veinid Valgeid veine valmistatakse enamasti heledatest viinamarjadest, harva ka tumedakestalistest marjasortidest kiire pressimise teel. Rosé- ja punaseid veine valmistatakse tumedakestalistest viinamarjasortidest, kusjuures vein saab oma värvuse marjakestade leotamise (matseratsioon) teel, mille käigus eralduvad kestadest virdesse värvained ja parkained e tanniinid. Roosade vahuveinide…

VEINIVALMISTAMISE AJALUGU

Just hiljuti Pennsylvania Ülikooli biomolekulaarse arheoloogia õppetooli professori Patrick MacGovern’i tiimi poolt avaldatud uurimustöös leidub kindlaid fakte, et Gruusias Khramis Didi-Gora koobastest leitud amforates hoiti vitis vinifera mahlast tehtud veini. Need veini jäljed dateeriti perioodi 6000-5800 a ekr ehk siis on need ligikaudu 8000 aastat vanad. Sama uurimisgrupp oli eelnevalt avastanud ka vanima teadaoleva veinikeldri,…

VEINI DEFINITSIOON

Vein on alkohoolne jook, mis on saadud viinamarja mahla kääritamise tulemusena. 99,9% maailmas valmistatavast veinist saadakse viinamarjasordi vitis vinifera marjade mahlast. Puuviljade, marjade, köögiviljade või muude taimede mahlast kääritatud jooke võib samuti nimetada veiniks, kuid selliste veinide nimes märgitakse alati ära toormaterjali olemus (näiteks: õunavein, sõstravein, võilillevein jne). Vein on sommeljee töö kõige tähtsam objekt.