Loo ja fotode autor Keiu Virro
Kui sommeljeed kipuvad eesmärgipäraselt veinireisidel käima, siis minu reisid kipuvad teistpidi välja kukkuma. Sõit on sootuks muul eesmärgil, aga mõne kohaliku veinitegija üles otsimine annab tegemistele mõnusama värvi. Nii ka viimati, kui Horvaatias Osijeki linnas teatrifestivalil käisin. Eesti delegatsiooni kohalikul abilisel pruukis vaid märksõna “vein” kuulda, kui juba oli kokku lepitud veinidegusteerimine Serbia piiri lähistel asuvas Brzica veinimõisas.
Esmalt aga pisut Horvaatiast kui veinimaast. Ehkki Horvaatia veinid pole meil kuigi levinud, on sealne veiniajalugu rikkalik. Pole ka imestada – kliima on suurepärane viinamarjakasvatuseks ja soosib lisaks veinidele ka oliiviõli valmistamist.
Horvaatia veiniajalugu ulatub tagasi 5. sajandisse eKr, mil Antiik-Kreeka asunikud tõid Horvaatia rannikule viinamarjakasvatuse ja veinitootmise. Tänapäeval on Horvaatias rikkalikult kohalikke viinamarju (umbes 250 seal kasvavast sordist 130 on kohalikud), mille nimesid hääldades on oht keel vägagi imelikes suundades väänata. Aitäh kõigi nende č-ide, ž-ide ja dž-ide ja eelnevate kombinatsioonide eest, sõbrad…
Lõviosa Horvaatias valmistatavast veinist on valge, järgneb punane ja veidi valmistatakse ka rosé-sid. Horvaatia veine klassifitseeritakse kvaliteedi ja geograafilise päritolu alusel, selleks on kasutusel märgised nagu Vrhunsko Vino (premium-veinid), Kvalitetno Vino (kvaliteetveinid) ja Stolno Vino (lauaveinid). Lisaks võivad veinid saada geograafilise päritolu märgise.
Marjad, mida tasub teada
Kohalikest viinamarjasortidest tasuks teada näiteks järgmiseid: Plavac Mali, Teran, Pošip, Malvazija Istarska ja Grk.
Plavac Mali, tõlkes “väike sinine”, on punane viinamarjasort, mis kasvab peamiselt Dalmaatsia rannikul. Sort armastab kuuma ja päikeselist kliimat. Viinamarjaistandused asuvad järskudel mäenõlvadel suunaga lõunasse või edelasse. Sellest marjast valmivad rikkalikud ja maitseküllased veinid, millel on kõrge alkoholi- ja tanniinisisaldus ja madal hape. Maitses võib tunda murakat, tumedat kirssi, pipart ja teisi vürtse. Kindlasti tasub nende veinide poole vaadata Zinfandeli austajatel. Seejuures on kahe marja võimaliku suguluse osas läbi aegade olnud üksjagu segadust. Mõnd aega peetigi Plavac Malit Zinfandeliks. Praeguseks on uuringutega näidatud, et Zinfandel on identne hoopis Crljenak Kaštelanskiga. Plavac Mali on aga omakorda Crljenak Kaštelanski ehk nn Horvaatia Zinfandeli ja vähemtuntud Dobričići ristand.
Teranist valmivad täidlased ja jõulised punaveinid. Tunda on metsamarju ja lihasust. Teranil on üldiselt kõrge tanniinisisaldus.
Pošipist valmivad täidlased valged veinid, milles võib tunda mandliaroomi, õunu, vanillit ja tsitruseid. Varem kasvas Pošip ainult Korčula saarel, kuid tänu varajasele valmimisele on see tänapäeval levinud üle kogu Dalmaatsia.
Malvazija Istarskast valmivad paljud Istria ja Dalmaatsia põhjaranniku valged veinid. Alkoholisisaldus on pigem madal, aroomis on tunda apteegitilli, küdooniat, mett, aprikoosi ja vürtse.
Grk-ist (edu hääldamisel!) valmivad kuivad valged veinid. Aroomis on valget pipart, melonit ja pirni. Tegemist on põlise Horvaatia sordiga, mida kasvatatakse liivastel muldadel Korčula lähedal. Muide, Grk-i nimetatakse sageli kõige naiselikumaks viinamarjasordiks, sest tal on ainult emasõied ja tolmeldamiseks tuleb teda istutada teiste sortide kõrvale.
Lisaks tasub kindlasti mainimist Graševina, mida mujal teatakse peamiselt Welschrieslingu nime all. Sellest marjast valmib Horvaatias rohkelt keskmise kehandiga aromaatseid valgeid igapäevaveine.
Erduti vaated
Nüüd aga pisut veinimajast, kus teatritegijad ja -uurijad hoopis veinihuvilisteks kehastusid. Brzica veinimaja tegutseb aastast 2011 ja sealsed vaated on juba omaette põhjus kohta külastada. Degusteerimist viis läbi majaperemees Ivo. Veinitegemine oli tema hobiks 20 aastat, ent palgatööst loobumise järel kujundas ta sellest oma põhilise tegevusala. Professionaalselt on Ivo veine valmistanud ja külalisi vastu võtnud viimased kümme aastat. Veinimaja juures on ööbimisvõimalus ja eelmisest aastast kuulub perekonnale lisaks ka mõne kilomeetri kaugusel asuv butiikhotell.
Erdut on ka eraldiseisvalt märkimisväärne piirkond. See asub Kirde-Horvaatias ja on kolmest küljest jõega ümbritsetud maaliline ala, kus leidub ka üsna omanäolisi tegevusi. Näiteks on see tuntud ürituse Erdut Wine&Bike poolest. Inimesed sõidavad jalgrattaga piirkonnas ringi ja otsivad viinamarjaistandustesse peidetud pudeleid.
Brzica veiniaiad asuvad 170 m kõrgusel merepinnast. Viinamarju kasvatatakse 6 hektaril ja aastas valmib umbes 30 000 pudelit, millest 2/3 on punased veinid, suurem osa ülejäänutest on valged ja pisut tehakse ka rosé’sid. See suhtarv pole muide kuigi tüüpiline – enamik veinimaju valmistavad peamiselt valgeid veine. Veine hoitakse kohalikus Horvaatiast pärit tammest tehtud vaatides.
Veinidel ma siinkohal ükshaaval ei peatu, arvestades, et Eestis me neid ei kohta. Ent kes sinnakanti satub, siis on need kahtlemata väärt mekkimist. Eriti aga just veinimajas kohapeal ühes peremehe või perenaise juttude, taamal laiuva vaate ja kohalike snäkkide saatel.