Veini valmistamise eelduseks on hästi välja küpsenud viinamarjad, mis sisaldavad palju suhkruid, aga ka happeid ja mineraalaineid. Kõikide nende komponentide piisav olemasolu tagab kvaliteetse ja kompleksse veini saamise. Veinide valmistamise protsess koosneb järgmistest etappidest: Magusate küpsete marjade korje ja transport viinaaiast veinkotta Marjakobarate varretustamine, marjade sorteerimine, purustamine ja pressimine Fermentatsioon e kääritamine, mis toimub kas…
Klassikaliselt liigitatakse veinid nende värvuse järgi kolmeks: Valged veinid Roosad e rosé-veinid Punased veinid Valgeid veine valmistatakse enamasti heledatest viinamarjadest, harva ka tumedakestalistest marjasortidest kiire pressimise teel. Rosé- ja punaseid veine valmistatakse tumedakestalistest viinamarjasortidest, kusjuures vein saab oma värvuse marjakestade leotamise (matseratsioon) teel, mille käigus eralduvad kestadest virdesse värvained ja parkained e tanniinid. Roosade vahuveinide…
Just hiljuti Pennsylvania Ülikooli biomolekulaarse arheoloogia õppetooli professori Patrick MacGovern’i tiimi poolt avaldatud uurimustöös leidub kindlaid fakte, et Gruusias Khramis Didi-Gora koobastest leitud amforates hoiti vitis vinifera mahlast tehtud veini. Need veini jäljed dateeriti perioodi 6000-5800 a ekr ehk siis on need ligikaudu 8000 aastat vanad. Sama uurimisgrupp oli eelnevalt avastanud ka vanima teadaoleva veinikeldri,…
Vein on alkohoolne jook, mis on saadud viinamarja mahla kääritamise tulemusena. 99,9% maailmas valmistatavast veinist saadakse viinamarjasordi vitis vinifera marjade mahlast. Puuviljade, marjade, köögiviljade või muude taimede mahlast kääritatud jooke võib samuti nimetada veiniks, kuid selliste veinide nimes märgitakse alati ära toormaterjali olemus (näiteks: õunavein, sõstravein, võilillevein jne). Vein on sommeljee töö kõige tähtsam objekt.