Autor ja fotod Keiu Virro
Veiniriikidele mõeldes ei ole Malta ehk esimene, mis pähe turgatab. See pisike saar, mille pindala on vaid õige pisut Tallinnast suurem, pakub viinamarjadele kasvamiseks ometi üsna soodsaid olusid.
Kliima pole sobilik ainult viinamarjadele – novembris Maltat külastades oli ilm igati mõnus ka turistile. Nii võtsime kaaslasega ühe reede, et külastada kaht eriilmelist veinimaja. Kui Marsovin Winery on üks suurimaid ja vanemaid veinitootjaid, siis Ta’Betta on pisike butiikveinimaja, mille veinid on müügil olnud vaid loetud aastad.
Esmalt aga pisut Maltast kui veinimaast. Sellel väikesel Vahemere saareriigil on õigupoolest üsna pikk veinivalmistamise ajalugu, mis ulatub juba foiniiklaste ja roomlaste aegadesse. Tänapäeval katab Malta viinamarjaistanduste pindala vähem kui 800 hektarit ja nii on tegemist ühe väikseima veinitootmispiirkonnaga maailmas. (Jah, mõistagi, ka Eesti oluliselt vähemate viinamarjaistandustega on ametlik viinamarjakasvatusmaa, aga saate aru küll!)
Saarel on lubjakivine pinnas, Vahemere kliima on kuum ja kuiv ning saarest üle uhavad briisid ja kerge soolakiht aitavad viimamarjade maitset arendada. Malta kaks peamist kohalikku viinamarjasorti, Girgentina ja Ġellewża, on oluline osa saare veiniidentiteedist. Neist valmivad värsked ja kerged valged veinid, mahlakad punased veinid ning rosé’d. Peamise osa viinamarjaaedadest võtavad enda alla siiski tuntud rahvusvahelised sordid.
Butiikveinimaja Ta’Betta
Ta’Bettas võtab meid vastu sommeljee Diana Volintiru. Jalutame imeilusate viinamarjapuude vahel. Volintiru on pärit Itaaliast. See tekitab kohe küsimuse. Tulla tuntud veiniriigist… Maltale? Volintiru ise ei näe selles midagi eriskummalist ja selgitab muigega, et Itaalias nagu teisteski tuntud veinimaades kiputakse keskenduma kodumaistele veinidele. Ent tema huvi oli saada laiemat kogemust ja teadmist.
Pisike viinamarjaistandus ja suured unistused tähendasid mitmeid aastaid katsetamist, misjärel jõuti veinideni, mida ka väljapoole pakkuda.
Viimased aastad ja üha kuumem kliima pole veinimeistritele lihtsad olnud. Nii ka siin. “Päike võib olla meie suurim liitlane ja samal ajal ka suurim väljakutse,” tunnistab Volintiru. “Peame olema väga hoolikad kastmise ja viinamarjade kaitsmisega, et saada viinamarjadest kätte nende potentsiaal.”
Ta’Betta töötab küll rahvusvaheliselt tuntud sortidega, kuid see ei takista veinimeistreid püüdlemast selle poole, et neist kumaks läbi just Malta terroir, mis lisab muu hulgas ka eripärase mineraalsuse. Siin toodetakse väikeste partiidena kvaliteetveini. Valik on väike, aga seda meeldejäävam.
“Isabella Guasconi” on värske ja erksa tooniga rosé, mis valminud Syrah’st. Ta’Betta lipulaev “Antonio Manoel” on Merlot’ ja Cabernet Sauvignoni blend, kus tunda metsamarju ja maasikat, aga ka mõnusat šokolaadi ja karamelli. “Philippe Villiers” on jõuline segu Syrah’st ja Cabernet Francist, kus tunda metsamarju ja tubakat, aga ka paprikanoote. Ent kõige võimsama elamuse pakub meile hoopis “Jean Parisot”, tammes kääritatud mõnusalt ümar Chardonnay, kus kumab läbi ka aprikoosi ja viigimarju. See viib mõtted… mitte ehk Burgundiasse, küll aga California paremate ekspemplarideni.
Masstoodangu poole veinimõis ei sihi, ehkki vähest toodangut eksporditakse ka valitud riikide veelgi valitumatesse vinoteekidesse ja restoranidesse. Eesmärk on luua midagi, mis paneks inimesi korraks muudes tegemistes peatuma ja mõtlemiseks aega võtma.
Laia haardega Marsovin
Meie teine sihtpunkt on Marsovin. Maailma mõttes on see väike, Malta veininduses aga suur veinitootja. Marsovini veinikeldri lugu ulatub 1919. aastal aastasse, kus 16-aastane Anthony Cassar alustas oma veiniteekonda. Veini müüs ta hobuvankrilt otse kohalikele elanikele. Tagasihoidlik algus, aga suur ambitsioon. Lühidalt: see on Malta ühe tuntuma veinitootmise koha taustalugu. “Anthony ei müünud ainult veini – ta müüs visiooni sellest, mida Maltal toodetud vein võiks tähendada,” sõnab Marsovini äriarendusjuht Rebecca Degaetano.
Tänapäeval juhib veinitehast Anthony lapselapselaps Jeremy Cassar, kes on viinud Marsovini uuele tasemele, säilitades samas traditsioonid ja perekonnamälestused. Marsovini veinid valmivad viies viinamarjaaias Maltal ja selle sõsarsaarel Gozol.
“Maltal kasvatatud viinamarjadel on eriline iseloom – mineraalsus ja värskus, mida mujalt naljalt ei leia,” selgitab Degaetano. Kohalikud sordid, nagu Girgentina ja Ġellewża, on Malta karmide kliimatingimustega kohanenud ning annavad mõõduka alkoholisisalduse ja tugeva karakteriga veine. “Need viinamarjad on meie identiteedi alustalad.”
Marsovin on kuulus oma traditsioonilisel meetodil valmistatud vahuveinide poolest, kus kasutatakse kohalikke viinamarju. Veinid valmivad Wardija orus asuva väikese veiniaia Chardonnay’st ja Ġellewżast ning neid laagerdatakse pärmil vähemalt 12 kuud, et saavutada eriline maitseprofiil. Veinikeldris tantsitatakse klassikalisel meetodil valminud vahuveinipudeleid käsitsi.
Marsovini veinide seas orienteerumine pole sugugi lihtne, seda enam, et igal veinide suunal on ka erinevad kujundused. Näiteks butiikveinide alla kuuluv Grand Maître tekitab tunde, et sellist veini pole tarvis avadagi – kujundus ise annab tunde, et tegemist on kunstiteosega. Seejuures on neil täiesti eraldi sektsioonina olemas ka Artist Edition, mille puhul tellitakse kujundusi kohalikelt kunstnikelt. Soovija leiab nii 9eurose argipäevaveini kui üle 300 euro maksva viieliitrise juubeliveini.
Kokkuvõttes, kui juba Maltale minna, siis tasub aega võtta ka selleks, et mõni veinitootja üles otsida ning end sinna külla kutsuda. Ühtmoodi mõnus on veine ja kohalikke suupisteid mekkida nii iidses veinikeldris paarisaja tammevaadi vahel kui viinamarjaaias päikese käes.
