Kliimameistrid ja vein

Marika Tikas

Kas viimaste aastate kliimamuutus mõjutab ka veinimaailma? Kui palju me sellele mõtleme, kui valime õhtusöögi juurde veini? Kas meie restoranide sommeljeed võtavad seda arvesse, kui koostavad veinikaarti?

Võib-olla ei oskagi me igapäevaselt palja silmaga näha, kui palju mõjutab kliima soojenemine veini, mis meil parasjagu klaasis on, kuid muutused on veinitootjale juba praegu väga suurt mõju avaldanud. Novembris 2019. aastal korraldas ProWein seminari, kuhu olid kutsutud sommeljeed ja veiniajakirjanikud 20 erinevast riigist, et arutada teemal “Kliimamuutus ja selle mõju veinindusele”.

Seminar leidis aset Saksamaal Geisenheim’i ülikoolis, kus kahe päeva jooksul tuli esitamisele üheksa presentatsiooni kliimamuutuse mõjust veinikasvatusele ja sellest, kuidas olla  jätkusuutlikum. Seda veinikasvatajast tarbijani. Esitlusi tegid ülemaailmsed veininduse asjatundajad.

Avaesitluse viisid läbi kaks nimekat Geisenheim’i ülikooli professorit Dr. Hans Reiner Schultz ja Dr. Claudia Kammann, kes rääkisid inimeste tarbimisharjumustest ja nende mõjust kliimale. Meie toit ei ole kunagi olnud nii odav nagu tänapäeval ja see mõjutab ka meie tarbimist ning valikuid supermarketites köögiviljaleti ees. “Kui meie ei muuda oma tarbimist, ei saa me muuta ka süsteemi,” viitas Dr. Schultz.

Iga sommeljee teab, et viinamari ja kliima on tihedas seoses. Kliima on üheks põhiliseks määrajaks, millist stiili vein ühest ja samast viinamarjasordist saadakse. Kuid mis on need iga-aastase kliimamuutuse tagajärjed, mis mõjutavad veinitootjad ja lõpuks ka veini, mis meieni pudeli sees jõuab?

Põhilised riskid ja mõjud veiniaedadele on järgnevad:

• Viinamarjade korje prognoosimineon raskendatud – iga aastaga alustab veinimeister korjega varem.
• Piirkonniti muutub viinamarjade maitsekarakter ning seejärel ka veini stiil.
• Viinapuu haiguste levik on laialdasem (näiteks on tõusnud viinapuutüve haigused, lehelestad jms).
• Pinnase kvaliteet halveneb – liigne kemikaalide kasutamine ning liigne kuumus põhjustab erosiooni.
• Vähene saagikus mõjutab tugevalt ka majandust.
• Kuivemates piirkondades on viinamarjaistanduste väljasuremise oht.

Lisaks Euroopale on suures ohus soojema kliimaga piirkonnad – näiteks Lõuna-Aafrika ja Austraalia.

ProWine summiti otseülekandes esinesid kaks teadlast, Dr. Markus Herderich ja  Dr. Mardi Longbottom, kes töötavad Austraalia Veiniuuringute keskuses (Australian Wine Research Institute ehk AWRI). Nad tõid välja, et Austraalias on korje nihkunud üha varasemaks. Võrreldes kümne aasta taguse ajaga toimub korje ligikaudu kümme nädalat varem. Seoses sellega on nad välja töötamas võimalusi, kuidas muuta oma tegevust veiniaias ja kohaneda valitseva olukorraga. Ühe näitena tõid nad töö uute juurealuste kallal, mis oleksid kuivemas pinnases vastupidavamad.

Dr. Herderich lisas, et nad julgustavad veinitootjaid minema üle jätkusuutlikule veinikasvatusele, mis on kindlasti üks olulisemaid panuseid, millele saame inimestena kaasa aidata. Saamaks aru, kui suur probleem kliima soojenemine veinimajandusele siiski on, tegid ProWein ja Geisenheim’i ülikool uuringu „Kliimamuutus“ (2019). Rapordi koostamisel küsitleti rohkem kui 1700 veiniala eksperti 46 erinevast riigist nende riikide veinituru, kliima muutumise ja ökonoomilise olukorra kohta.

Küsimuse „Mis on teie ettevõtte jaoks kõige suurem oht ja väljakutse?“ enam esinenud vastused veinitootjatelt ja ekspertidelt olid:

1. Tervisepoliitika: maksude tõus ja alkoholi hinna tõus (61%)
2. Globaalne majanduslangus (55%)
3. Kliimamuutus (50%)
   (teised vastused: „Mis on kõige suurem oht ja väljakutse teie ettevõttel?“ 2019)

 

Erinevate ohtude ja väljakutsete seast nimetas 73% veinitootjatest kliimamuutust kui kõige suurema tõenäosusega nende ettevõtet mõjutavat.

Viimase viie aasta jooksul on rohkem kui pooled (59%) väikestest ja suurtest veinitootjatest vastanud, et on pidanud oma saagikust vähendama ekstreemse ilmastiku tõttu (hiline külm, tugevad/sagedased vihmad ja rahe). Need tulemused näitavad, et traditsioonilised aastaajad ja nende kestvus on piirkonniti muutumas ning sellega seoses on võtnud iga viies väike ja suur veinikasvataja kasutusele uued viinamarjasordid, mis sobivad paremini muutuva kliimaga – kui nii jätkub, mis saab piirkonna sümboliks olnud vanadest kohalikest sortidest?

Kliimast mõjutatuna muutuvad ka tarbijate harjumused. Küsitluses toodi välja, et 63% veinitootjatest on pikemate ja soojemate suvede tõttu tõdenud maaletoojate ja partnerite soovi  kergemate ja värskemate veinistiilide järgi. 45% veinikasvatajatest on nimetanud kartust näha tarbijate nõudlust vähenemas, kuna kliimamuutuse tõttu tõuseb ka veini hind. Lisaks on veinikasvatajad kohustatud kliimaga kohanemiseks muutma tehnoloogiaid nii veinikeldris kui -aias, mis väljendub tarbija jaoks hinnamuutuses.

Olukorra parandamiseks on paljud veinimajad juba muutnud oma tavapärast käitumist veinikasvatuses. 60% küsitletud veinikasvatajatest on veiniaedades kasutusele võtnud uued ja loodussõbralikumad meetmed, sealhulgas looduslik väetamine, kemikaalide vähendamine jms.

Önoloogid ja veinitootjad pakuvad kohanemiseks ja kliimaprobleemiga võitlemiseks järgmisi samme:

• Investeerimine energia- ja veevajaduse vähendamise meetmetesse.
• Tehnoloogia muutmine veiniaedades (maaviljelus ja lõikamine/sidumine).
• Investeerimine uutesse önoloogilistesse meetmetesse.
• Uute viinamarjasortide kasvatamine– selliste, mis oleksid kuumusele ja veepuudusele tolerantsemad.
• Veinikasvatamispiirkondade, sh veerikkamate ja jahedamate, arendamine.

Kuid kas oma käitumiste ja tavade muutmine ainult veiniaias on piisav panus edukaks kliimamuutustega toimetulekuks? Jätkusuutliku veinitootmise liikumise Fair’n Green assotsiatsiooni president Keit Ulrich ütleb: „Veinimajadel on palju erinevaid võimalusi oma süsinikuheiteid märkimisväärselt mõjutada. Esimese sammuna on veinimaja heitkoguste vähendamine rohelise energia, rohelise logistika ja kergemate klaaspudelite abil. Tulevikus on olemas sellised meetmed nagu kliimasõbralikumad hanked, elektrisõidukid ja puidu kasutamine betooni asemel, et rohkete kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada.”

Fair’n Green assotsiatsioon, mille liikmeteks on mitmed menukad tootjad Austriast, Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Itaaliast, usub, et muutusi tuleb teha mitte ainult veiniaias ja veinikeldris, vaid jätkusuutlik peaks olema ka veiniäri juhtimismudel.

Veinimeistritel on tehnoloogiate muutmise ja uute veiniaedade rajamisega käed-jalad tööd täis, eesmärgiks suuremate raskuste vältimine, mis järgmise kümne aasta jooksul ees võivad oodata.  Kuid kas tõesti on võitlus kliima soojenemisega ainult tootjate mure või saame ka meie kui  sommeljeed või tarbijad maast ja piirkonna tulevikust hoolivate veinimajade toetamisega panustada?

Kindlasti on mõistlik veinitootja käest küsida mitte ainult tema toote hinda, vaid ka seda, millised meetmed ja mõtteviis on tal veini valmistamisel. Nii väärtustame teadlikult veinitootjat ja panustame kauakestvatesse veinitraditsioonidesse.