Kes tahab saada Eesti parimaks õllesommeljeeks?

Õllesommeljee võistlus nõuab võistlejalt lisaks põhjalikele teadmistele erinevatest õllestiilidest ja tootjatest ka suurepärast teenindusoskust ning külma närvi. Tihtipeale võib ka ootamatu lisaküsimus rajalt välja viia ja tavapäraselt lihtsa ülesande keerukaks muuta.

Alustagem aga algusest, sest veerandfinaalis ei olnud veel lavanärvi pärast vaja pabistada- võistlejatel tuli testis vastata 43 küsimusele ja “pimedalt” kirjeldada ühte õlut. Eesti Parim Õllesommeljee 2018 Juks Ojaperv: “Testi kohta niipalju, et midagi lihtsat see kindlasti polnud. Teooria varieeruvus on nii lai, et sa pead hingega õlle juures olema ning kõigest huvituma. Lihtsalt niisama jõuga tuupides pole võimalik teooria osast läbi saada kuna meie õllesõbrad muutuvad aina teadlikumaks ja haritumaks. Keegi, kes soovib õllesommeljeeks saada, võiks igapäevaselt õlle ja teenindusega ka kokku puutuda. Loomulikult oli ka lihtsaid küsimusi, mida iga õllejooja peaks teadma, aga suures plaanis oli test huvitav ja väga laia valikuga erinevatest õlleteemadest.”

Kolmanda koha saavutanud Solveig Saar pidas kõige keerukamaks küsimuseks, millises linnas asub maailmas kõige kõrgemal korrusel tegutsev pruulikoda. Kusjuures sama küsimuse tõstis esile ka teisele kohale tulnud Jaan Kristjan Lepp. Eks testis on alati põnevaid silmaringiküsimusi, mis peegeldavad ilmekalt, kui tihedalt õlleteemaga tegeletakse.

Parimaks Õllesommeljeeks pürgijad pidid vastama näiteks sellistele küsimustele:

• Millise õllestiili arendamisega tegeleb HORAL organisatsioon?
• Nimeta uusim Trappist õlut pruuliv klooster ja päritolumaa?
• Kes oli esimene Eesti Parim Õllesommeljee?
• Kuidas nimetatakse Poolast pärinevat heledat suitsust nisulinnastest pruulitud õllestiili?
• Kes või mis on Maris Otter?
• Kuidas nimetatakse protsessi, mille käigus linnas hüdreeritakse, vabastatakse selle ensüümid ning tärklis muudetakse fermenteeritavateks suhkruteks?
• Mis linn on Baieri Liiduvabariigis kuulus oma suitsuste õllede poolest?
• Kuidas nimetatakse õlut, mille pruulimisel ei kasutata humalaid, vaid kasutatakse erinevaid ürte?
• Mis või kes on Sahti?
• Nimeta nooblid humalad?
• Mis aastal võeti vastu Reinheitsgebot?
• Kes peab Eestis legendaarset Gambrinuse õllepoodi ja õlleblogi?

Kas teadsite kõiki vastuseid? Siis peaksite kindlasti ka ise võistlema! Kui mõni vastus kohe pähe ei tulnud, saab ka vastuse otsimise käigus põnevaid teadmisi juurde.

Poolfinaalis on võistlejatel võimalus lõpuks näidata oma teenindamisoskust, sest see on sommeljee elukutse põhiline osa. Oluline on oma liigutused läbi mõelda, sest aeg ülesande sooritamiseks on piiratud.

Finaali esimeseks ülesandeks oli õlleajaloo, tootjate ja ikoontoodete kohta küsimustele vastamine. Küsimusi on lihtsamaid ja keerukamaid, lavanärv võib aga ka lihtsamad küsimused keerukateks muuta, kuigi üldiselt said meie finalistid väga hästi hakkama. Vastata tuli näiteks sellistele küsimustele:

• Kus asub Lehe pruulikoda?
• Milline õllestiil on maailmas väga populaarne tänu Christian Emil Hanseni teadustööle?
• Esimene pruulikoda, kes kasutas süsihappegaasi asemel lämmastikku?
• Millise teravilja linnased annavad õllele kohevama vahu?
• Millises õlle tootmise etapis toimub Maillardi reaktsioon?

Esimeseks individuaalseks ülesandeks oli viie õlle kääritustüübi, -stiili ja -päritolumaa määratlemine. Proovile pandi lisaks lõhna- ja maitsemeeltele ka parimaks õllesommeljeeks pürgija erinevate stiilide tundmine. Võitja Juksi hinnangul on pimedegustatsioonid teooria kõrval kõige tähtsamad, sest teenindamist, serveerimist ja toidusobitamist on võimalik juurde õppida ja täiendada kogu aeg, aga pimetest näitab seda, kuidas sa õllest aru saad.

Teiseks katsumuseks oli laval asuvas pop-up õllebaaris enne tööpäeva alustamist kontrollida, kas kõik on avamiseks valmis, samaaegselt publikule oma tegevusi seletades. Solveig pidas seda kõige kentsakamaks ülesandeks. Tegelikult teeb seda ju sommeljee igal tööpäeval! Selleks, et kohtunikel oleks võimalik finalistide teadmisi võrrelda, oli vaja igat oma tegevust kirjeldada ja selgitada. Oma töökoha põhjalikul ülevaatamisel on võimalik saavutada eelis järgnevateks ülesanneteks, lisaks on vaja kontrollida, kas pudelid on õigel temperatuuril, vaat töökorras, kõik töövahendid olemas jne. Varasema võistluskogemusega Juks tunnistas ülesande vajalikuks ja heaks tasemenäitajaks.

Kolmandaks kompleksülesandeks oli neljaliikmelisele laudkonnale Deus’i õlle serveerimine. Keerukaks tegi teenindamise see, et üks külalistest mõtles poole serveerimise pealt ümber ja soovis hoopis vaadiõlut ning teine laudkond ei olnud rahul oma tellitud soolase ja hapuka Gose-stiilis õllega. Ehk ühe ülesande sisse oli peidetud veel mitu ülesannet, millest võistleja sai aimu alles töö käigus. Kui uusi tegevusi tuleb järjest peale, kipuvad eelmised ununema või tööde järjekord läheb sassi – tuletan meelde, et kõikide ülesannete juures olid võistlejad ajalise surve all. Liigutused ja käigud peavad olema läbimõeldud, et enne kella piiksumist kõikidele külalistele soovitud joogid serveeritud saaks ja kõikidele küsimustele vastused leiaks. Kohtunikud eeldavad, et võistleja valiks õiged klaasid ja põhjendaks oma valikut; pudeli käsitsemine ja serveerimine toimuks korrektselt; võistleja tutvustaks jooki ja soovitaks selle juurde sobiva toidu. Ja seda kõike jäädes ise meeldivaks teenindajaks ning kasutades arusaadavat ja lihtsasti jälgitavat sõnavara.

Jaan Kristjan ja Solveig tunnistasid, et nende jaoks oli võistluse juures kõige raskem toidusoovituse andmine, sest selleks on keerukas ette valmistuda. Erinevaid õllesid ja toite on ju palju, hea sobivuse leidmiseks jääb teooria õppimisest väheks. Põhireeglid peab endale muidugi selgeks tegema, aga tunnetus heade paariliste leidmisel tuleb kogemusega, mida samuti sommljee igapäevatöö pakub.

Viimaseks müügiülesandeks oli õlle soovitamine kollektsionäärile pikaajaliseks säilitamiseks. Juba ammu ei eeldata, et teenindaja oleks vaid joogi saatja baarist kliendini – teenindaja peab olema ka osav müügimees. Selles ülesandes tagas edu toote, selle ajaloo ja maitseomaduste hea tundmine. Ülesande püstituses oli vihjed, et tegemist on õlleteadliku tarbijaga ning võistleja pidi sellega arvestama. Selgitada tuli ka hoiustamist. Hindamisel võtsid kohtunikud kõige muu kõrval arvesse, kas nemad, kui “mängukliendid” ostaks pudeli. Kõige olulisem hindamiskriteerium oli ja on alati – kas ma soovin, et võistleja oleks minu sommeljee.

Selle aasta tiitlivõitja Juks tõdes, et ainuüksi teiste võistlejatega tutvumine ja suhtlemine on mõjuvaks põhjuseks, miks võistlema tulla. Muidugi saab uusi teadmisi ja alati õpib palju juurde võib-olla ka sellistest teemadest, millele varem tähelepanu ei osanudki pöörata.

 

 

Fotode autor: Meeli Küttim