Veinid kotis
Tekst: Kristjan Markii
Fotod: Lauri Laan
Bag-in-box, lühendatult BIB, Cask Wine, Goon sack – sellised on enim levinud nimetused veinidele, mis on pakendatud tavapärase pudeli asemel kotti ja siis karpi. Esimene neist on meie jaoks vast kõige suupärasem, teised nimetused on rohkem levinud down-under regioonis ehk Austraalias ja Uus-Meremaal.
Uudsus ja innovaatilisus
Kuigi meie jaoks on tegemist veiniturul alles viimasel kümnendil pead tõstma hakanud trendiga, siis tegelikult tähistas bag-in-box mõned aastad tagasi 50. sünnipäeva. Selle pakendamisviisi sünnikoht on Austraalia. 1965. aastal sai sealne veinimaja Angove Family Winemakers patendi veini kotti pistmiseks. Väidetavalt saadi inspiratsiooni kunagi kasutusel olnud kitsenahast lähkritest ning esimesed kasutatud kotid laenati akuhappe transportimiseks mõeldud varudest. Esmast versiooni oli suhteliselt ebamugav kasutada, kuna avamine/sulgemine käis kohmaka lõksuga, mis kotti väga tihedalt ei sulgenud. Lahendus töötati välja teises Aussi veinimajas, Penfoldsis, koostöös Charles Maplaseni nimelise härrasmehega. Seal arendati välja koti külge monteeritav spetsiaalne kraan ning sellisele mugavale korduvalt avatavale ja suletavale lahendusel saadi patent 1967. aastal.
Kuigi sealt maalt enam BIB pakendile põhimõttelisi muutusi ei ole tulnud – on kott, kraan ja vajadusel karp, – on tootearendus siiski pidevalt jätkunud ning tänu sellele leiame erinevates suurustes, erinevate avamis- ja sulgemislahendustega võimalusi ning ka kotte ilma karbita. Vast üks olulisemaid arendusi on koti materjali kvaliteedi tõstmine vältimaks aja jooksul tekkivate mikroaukude teket, mis annaks hapnikule ligipääsu. Enamiku tarbijate jaoks on see silmaga nähtamatu, kuna paljud meist karpi lahti ei lõhu. Kui teha kasutatud bag-in box veinile väike post mortem, siis on karbi sees näha erinevate paksustega ja erinevatest materjalidest kotte, millel ka erinev kvaliteet ja sellest johtuv best before garantii.
Poeriiulitel leiame lisaks SUP (Standing Up Pouche) pakendis veine, mille puhul on lahenduseks jäigem, ilma karbita kott. Välja töötatud on ka spetsiaalsed merekonteineri-suurused Flexitank lahendused, kus nö karbiks oleva merekonteineri sees on 1000 kuni isegi 26 000 liitrit mahutav tugev kott, mis täidetakse otsast otsani veiniga ja saadetakse kaugematesse sihtkohtadesse, kus pakendamine väiksematesse pakenditesse toimub juba müügikoha lähedal.
Meie naabrusest on selline ärimudel väga tugevaks kujunenud Taanis, kus pakendatakse suurtes kogustes veine Skandinaavia ja Saksamaa veinimüüjatele nii pudelitesse kui BIB pakkidesse.
Kuigi esmalt olid BIB veinid valdavalt Austraalia ja hiljem ka Uus-Meremaa veiniriiulitelt leitavad, siis üsna pea hakkasid teisedki veinimaad selles potentsiaali nägema. Ühelt poolt tänu tänu mugavamale ja soodsamale transportimisele ja ka tarbija vaatenurgast lihtsamalt avatavale ja juba avatuna kauem säilivale veinile. Eelkõige võtsid selle uuendusliku võimaluse omaks kiirelt arenevad ja nö noored veinimaad, kus veinikultuur oli hoo sisse saanud eelkõige viimastel kümnenditel ja vein muutnud luksuskaubast tavapäraseks osaks toidukultuurist. Sellest johtuvalt on tänasel päeval suurimad BIB pakendis veinide turud Skandinaavias ja Põhja-Ameerikas. Skandinaavia domineerib täna selgelt. Näiteks Rootsi veiniturul müüakse üle poole veinist BIB pakendis. Seda soodustavad ka erinevad maksupoliitilised soodustused pakendiaktsiisile, mis lähtub pakendi kaalust. Põhja-Ameerika sammub täna jõudsalt järele. Viimastel aastatel on BIB pakendis veinide müügimaht tõusnud iga aasta pea 10%. Amazon on teinud viimastel aastatel imesid. BIB pakendis veinide müüki alustasid nad 2015. aastal ja sealt alates on müügimaht tõusnud üle 200% aastas.
Plussid ja miinused
Murekohana võiks ehk esile tuua BIB veinidele tekkinud kuvandi, et tegemist on lameda ja odava veiniga, mis klaaspudelit justkui ei vääri. Õnneks on see tänaseks päevaks ülekohtune eelarvamus muutumas nii veinitootjate kui ostjate poolelt ning leiame valikust nii väga lihtsaid veine kui ka komplekssemaid ja nüansirikkamaid veine.
BIB pakendi teine mure on nende veinide best before. Keldrisse selliseid veine koguda ei tasu. Nimelt annavad tootjad sõltuvalt koti materjalist aasta kuni poolteist kestva garantii, mis kehtib alates pakendamisest. See on kuupäev, mida tasuks jälgida. Vein on happeline, sisaldab alkoholi ning see hakkab vähehaaval kotti nö sööma. Tekivad imeväikesed augud, millest küll vein välja ei imbu, kuid sisse pääseb liiga palju hapnikku, mis põhjustab veini oksüdeerimise. Loomulikult on veine, mis peavad sellele paremini vastu ja veine, mis ei pea üldse, kuid siiski tasuks otsida see väikeses kirjas kuupäev üles ja kui kuupäevast on rohkem aega möödunud, siis vajadusel konsulteerida spetsialistiga ning uurida mis seisukorras vein on.
Peamisi argumente BIB eelistamiseks on loodussäästlikkus. Erinevate uuringutega tutvudes selgub, et see on praegu levinud pakenditest looduse seisukohalt kõige väiksema jalajäljega. Pakend on kerge ja suurem võrreldes klassikalise 75 cl klaaspudeliga. Kuna BIB pakend on ligi 40% kergem, siis väidetavalt on süsihappegaasi jalajälg transportimisel võrreldes pudelis veiniga 20 korda väiksem.
See aspekt on BIB veinide puhul kõnetanud ka mitmeid restorane ja veinibaare, kes püüavad võimalikult loodussäästlikult toimetada. Nii leiame laias maailmas üsna poppe restorane/veinibaare, kus veine serveeritakse BIB pakendist. Londonis võib näiteks tuua Weino BIB taproomi või Michelini tärniga St Johni restorani, kelle enda kaubamärgiga veine serveeritakse BIB pakendist. Pariisist sai alguse BiBoVino veinibaaride kett, millel on üle 30 veinibaari Prantsusmaal ja isegi Tel Avivis. Ka meil Eestis on veinibaare, kelle nö majavein tuleb kraanist, kasutatades BIB pakendit. Üheks näiteks on Shvips veinibaar Tellisikivis.
Unustada ei maksa ka rahalist kokkuhoidu pakendamisel. Näiteks 20 liitri pakendamine BIB pakendis maksab umbes 1,67 €. Sama koguse pakendamisel klaaspudelisse on summa 6,70 €. Kokku annab see märkimisväärse kokkuhoiu, mis peaks kajastuma ka lõpphinnas veinisõbrale, kus hinnavõit ühe pudeli kohta võib olla isegi kuni 40%.
Suureks boonuseks on ka lihtsus ja säilivus. Suvi särab taevas ja üsna paljud meist naudivad värskes õhus söömaaegasid ja olenguid. Hea söögiga käib sageli kaasas ka mõõdukas koguses veini ja Bag-in Box on sellistel juhtudel üks mugavamaid lahendusi. Avamine on igale inimesele jõukohane ning veini saab avatuna säilitada mitu nädalat. Erinevad tootjad annavad siin väheke erinevaid garantiisid, kuid avatud BIB/SUP pakendis veinil peaks aroomide/maitsete värskus olema neli kuni kuus nädalat garanteeritud. Klaaspudelis on selleks ajaks päev või paar.
Mida pakutakse ja kuidas maitseb?
Enamik BIB veinidest on sellises toredas kategoorias, mida inglise keeles nimetatakse every day wine ehk vein, mille eest ei pea maksma kõrget hinda, kuid oma aroomides ja maitsetes pakuvad need siiski piisavat elamust. Skandinaavia valikus leiab BIB pakendis valgetest veinidest näiteks Petit Chablis ja Verdicchio dei Castelli di Jesi Classico, punastest veinidest Chianti ja Cotes du Rhone’i ja lihtsamaid Bordeaux’ punaveine. See näitab, et veinimajad on üha rohkem valmis ka keskmisesse hinnaklassi kuuluvaid veine BIB pakendisse pakendama ja veinisõbrad seda sealt nautima. Oluline aspekt, mida jälgitakse, ongi see, et vein peab olema valmis kohe nautmiseks. Et aimu saada, mis meie veinivailkus toimib ja kuidas nende kvaliteet on, kogusime kokku siin saadaolevad BIB ja SUP pakendis veinid ning panime sommeljeed, keda tihti (ülekohtuselt) veinisnoobideks peetakse, neid degusteerima.
Veine degusteerisime pimedalt, et hinnangud oleksid ausad ja vahetud. Hindamine oli üsna keerukas, kuna võrreldi võrreldamatut – erinevatest viinamarjadest, erineva päritolu ja hinnaklassiga veine. Sommeljeedest hindajatel palusime kõrvale jätta isiklikud (eel)arvamused BIB veinide kohta ning keskenduda sellele, kas vein on kvaliteedilt rahuldav või suudab suisa üllatada ning kas veini oleks kellelegi müüa või pakkuda. Indikatsiooniks oli viinamarjasort või -sordid ja veini maksumus.
Valgete veinide tulemused leiate SIIT
Roosade ja punaste veinide tulemused leiate SIIT
Jõudsime arusaamale, et soodsate veinide kvaliteet on tõusnud ning hamba all ei karju. Seda võiks (hindajaid arvestades) võtta üldise komplimendina BIB veinide kvaliteedile. Uusi isiklikke lemmikuid niivõrd ei kujunenud, kuid müügiargumente ja sobilikke kodumaiseid veinisõpru leiaks proovitud veinidele küll. Olid ka mõned üllatajad ning nii mõnigi sommeljee muutis BIB veinide osas arvamust. Hinnad veinide juures on indikatiivsed – üsna tihti leiab neid kauplustes või esinduspoodides tänu erinevatele kampaaniatele ka soodsamate hindadega.
Degusteerisid Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni liikmed, sommeljeed Natalja Kudinova, Kristhel Viilmann, Tiia Eeskivi, Kristjan Kiho, Anne-Mari Pikand, Erno Kaasik, Anne Roosipõld, Ritta Roosaar, Moonika Fatkina, Livika Liiv, Terje Kuusk ja Kairi Kälissaar. Täname teid raske töö ja ausate arvamuste eest.
Soovitused
Pane BIB pakendis vein varakult külma, ka punased BIB pakendis veinid eelistavad jahedamat temperatuuri. Kuna karp on enamasti papist, siis ei lase see veini kiirelt jahutada ja õigele temperatuurile jõudmiseks vajab ta rohkem aega. SUP pakendis veinidega seda muret ei ole.
Juba avatud veini säilita külmas, nii valget kui punast. See hoiab veini aroomid ja maitsed värskena. Soovitavalt tarbi ära kuu kuni pooleteise jooksul.
Soetamisel otsi pakilt üles pakendamise kuupäev ja vajadusel konsulteeri müüja või spetsialistiga, et välja selgitada, kui vana veiniga tegu on. Võimalusel küsi maitsta.
Sarnaselt pudelisse pakendatud veinidega leiab ka BIB pakendis erineva kvaliteedi ja aroomi-/maitseomadustega veine. Tutvu pakendil välja toodud informatsiooniga ja vajadusel küsi nõu müüjalt või spetsialistilt.
Kasutatud pakend voldi kokku ja palun viska see pakendikonteinerisse. Nii hoiame puhtust ja säästame keskkonda.
Tarbi vastutustundlikult ja soovitavalt võta vett vahele.
Toredaid suviseid veinielamusi soovides
Kristjan Markii