Hiina – „uus vanim“ veinimaa?

Paul Ojam

Viinamarju on kasvatatud maailmas juba ligi 67 miljonit aastat ning paljud kultuurid on valmistanud tähtsat jooki, mida meie teame kui veini. Arheoloogilistel väljakaevamistel on avastatud veini valmistamisele viitavaid leide Gruusia, Hiina ja Armeenia aladelt umbes 6000-8000 aasta tagusest ajast.  Praegu nähakse Hiinat kui „New New Worldi“ ehk väga uue veiniriigina, kuigi sealt pärinevad ka ühed esimesed viited veinivalmistamisele. Minnes tagasi pronksiajastusse, selgub, et juba siis tarbiti Hiinas enda valmistatud viinamarjaveine, riisiveine ning mõdu. Viinamarjaveinid asendusid küll järk-järgult alternatiivsete alkohoolsete jookidega, mida valmistati hirsist, sorgost, riisist, litšidest ja aasia ploomidest. Järgnevate aastasadade jooksul kasvatati veinivalmistamiseks viinamarju peamiselt loode-Hiinas Gansu regioonis, kuigi mitte väga suurel määral. Veini tarbimine hakkas taas populaarsust koguma Tangi dünastia (618-907 a.) ajal.

Pöördepunktiks Hiina veinitööstuse arengus võib lugeda veinitootmise industrialiseerimist hilises Qingi dünastia ja varase Hiina Vabariigi ajal. 19. sajandi lõpul tõid Euroopa misjonärid istikud ja veinitootmise tehnoloogia Hiinasse. Hiina esimene modernne veinikoda Changyu asutati 1892. aastal Shandongi provintsis. See märkis modernses Hiinas suurema veinitootmise algust.

1950.-70. aastate plaanimajanduse ajal viisid teadlased läbi mitmeid uuringuid kohaliku veinikasvatuse kohta. Leiti taimi Vitis L. geenidega, mis pärinevad Hiinast. 1998. aasta seisuga oli tuvastatud 39 liiki Hiina Vitis L. geenidega, üks alamliik ja 13 variatsiooni. Need Hiina liigid on veinimaailma jaoks looduslik varandus samamoodi nagu vitis vinifera Euroopas ja mujal.

Peamised kommertslikult kultiveeritud marjad, eriti veiniviinamarjad, on aga Hiinasse imporditud liigid. Pärast seda, kui Changyu Wine Company tutvustas 1892. aastal üle 120 veiniviinamarja Saksamaalt, Austriast, Hispaaniast ja Itaaliast, on olnud näha vaid arenguid. 1950.-60. aastate poliitilisi tegureid arvestades imporditi peamiselt Ida-Euroopa vitis vinifera sorte. Mõningad erilised liigid nagu Rkatsiteli ja Saperavi on üsna suurel skaalal esindatud tänase päevani. Suurem tutvumine USA, Itaalia ja Prantsusmaa viinamarjasortidega sai alguse alles 1970ndatel aastatel.

1980ndatel aastatel oli erinevate firmade ja kohalike riigiasutuste poolt näha suuremahulist importi Euroopast. Hakati täpsemalt uurima, kuidas ja mida oleks võimalik kasvatada. Suur areng veinitööstuse arengus 90ndate lõpul tõi kaasa suuremahulise impordi erinevate liikide võrsetele, kuid sellega kaasnesid ka paljud haigused. Nii otsustas valitsus kehtestada imporditud taimedele karmid reeglid. Neid võis kasvatada vaid väga kontrollitud istandustes ja üldine import muutus keerulisemaks kui kunagi varem.

Hiina viimaste aastakümnete veinivalmistamise saab kokku võtta kolme perioodina.

1949-1979. Sel perioodil toodeti veini peamiselt koduturule. Osaliselt segati viinamarjadest saadud mahla teistest viljadest saadud mahla või piiritusega, et lisada maitserohkust jookidele, mida tänapäeval veiniks nimetada ei saaks. The China Great Wall Wine Company tootis esimese pudeli kuiva Hiina valget veini kohalikust sordist Longyan aastal 1979.

1980-2000. Seoses Hiina varasemate karmide piirangute leevenemisega asutati 1980. aastal Sina-French Joint-Venture Tianjin Dynasty Winer Ltd. See oli esimene täielikult välismaalastele kuuluv veiniga tegelev ettevõte Hiinas. Hiina veinitööstus jäi silma paljudele ning sellesse hakati aina rohkem investeerima nii kohalikku kui välismaist kapitali. Individuaalsed veinivalmistajad tootsid üldjuhul küllalt suuri mahte ja olid aastani 1996 fokusseeritud peamiselt valgetele veinidele. Hiljem läksid nad üle punaveinide tootmisele.

2000-tänapäev. 2000ndate aastate algusajal olid veinitootmise investeeringud kiires tõusus nagu ka veini tarbiv turg. Aina rohkem loodi eraldiseisvaid veinimaju, millel on omad viinamarjaaiad. 2004. aasta oli tähtis pöördepunkt. Kui varem segati veini ka muude toorainetega, siis WTOga ühinemine ja arengud kohalikus veinivalmistamises muutsid seda. Sellest ajast on Hiina veinitööstus kooskõlas rahvusvaheliste standarditega. Praegusel ajal on vaatamata suurtele investeeringutele Moët Hennessy, Pernod Ricard grupi ja teiste rahvusvaheliste veinitööstuse firmade poolt suur osa kapitali veini tootmisele suunatud. Kohalikud valitsused on mõnes veiniregioonis kehtestanud erilised nõuded, kontrollimehhanismid ja klassifikatsioonid.

Hiinas on 12 suuremat veiniregiooni, millest viit teatakse ka kvaliteedi ja valmistamise poolest.

Shangdongi provints on olnud Hiina suurim veiniregioon, kus toodetakse üle 40% kogu riigi veinist. Selles regioonis alustas ka esimene modernne veinimaja Changyu 1982. aastal. Asukoha poolest on see samadel laiuskraadidel nagu Bordeaux regioon Prantsusmaal, seega on lihtne märgata regioonide sarnasusi. 2018. aastal tõi kuulus prantsuse tootja Château Lafite Rothschild välja oma esimese Hiina brändi, Domaine de Long Dai, mis asub Penglais. See tootja alustas investeerimist 2008. aastal, kui istutas 30 hektarile graniidisele pinnasele Cabernet Sauvignoni, Marselani ja Cabernet Franci. Shangdongi provintsis on kliima põhiliselt mereline. Tootjale tekitab see palju katsumusi ja raskusi.

Ningxia regioon, tuntud ka kui Eastern Helan Mountain Foothills, on suuruselt teine (38 000 ha) ning kiidetuim veiniregioon Hiinas. See regioon baseerub Bordeaux’ sortidel, mille hulka kuuluvad Cabernet Sauvignon, Merlot ja Cabernet Gernischt (Carmenere). Sarnaselt 1976. aasta kuulsa Pariisi pimedegustatsiooniga, kus vastastikku asetati Bordeaux’ tippveinid ja California paremik, toimus ka Bordeaux versus Ningxia pimedegustatsioon. Võistluse tulemusena sai Ningxia regioon neli kohta esimese viie hulgas. 2013. aastal kehtestas Ningxia regioon enda klassifikatsioonisüsteemi, mis baseerub 1855. aastal koostatud Bordeaux’ süsteemile. See vaadatakse üle iga kahe aasta tagant ja parimad veinimajad jagatakse vastavalt klassidesse. Hetkel on regiooni klassifikatsioonisüsteemis 35 veinimaja. Lisaks teeb Ningxia regiooni eriliseks tema isolatsioon, klimaatilised ekstreemsused ja ekstreemselt kõrge kasvuala viinamarjade viljelemiseks (keskmiselt 1200 meetrit merepinnast).

Hebei regioon on suuruselt kolmas (13 000 ha). See paikneb Hiina pealinna Pekingi ümbruses. Seal paikneb üks suurim kohalik tootja Great Wall. Teised regioonid on veel varastes arengujärkudes või pole täielikult moderniseerunud.

Selge on, et ehkki Hiina on üks vanimaid piirkondi, kus on avastatud vihjeid veinivalmistamisest, on ta praeguses ajas veinivalmistajana alles alustav riik. Kasv Hiina veinitööstuses, mida oleme viimase paarikümne aasta jooksul märganud, peegeldab maailma huvi just Hiinas valmistatud veini suhtes. Hiina veinitootmise sõltumine Prantsuse veinide standarditest aitab olla pidevas arengus, kuid muidugi oleks hea näha laialdasemas kasutuses ka regioonidele omaseid viinamarju. Hiina enda turule on parimad kohaliku toidulauaga hästi sobivad värsked valged veinid ja rosed. Sellest hoolimata valmistatakse suuremas osas kuivi, täidlaseid punaveine, mille peamine rõhk on tootmismahtudel. Hoolimata kõigest tuleb Hiinat tunnustada kiire arengu eest. Me ei saa veel öelda, et Hiina oleks saavutanud suure edu globaalsel turul, kuid kindlasti on meil sealt tulevikus oodata veelgi rohkem üllatusi.

 

Kasutatud kirjandus:

https://www.decanterchina.com/en/columns/demeis-view-wine-communication-from-a-chinese-winemaker/the-history-of-chinese-winegrowing-and-winemaking-part-1

https://www.decanterchina.com/en/columns/demeis-view-wine-communication-from-a-chinese-winemaker/the-history-of-chinese-winegrowing-and-winemaking-part-2

https://www.decanterchina.com/en/regions/china/

https://en.wikipedia.org/wiki/Wine_in_China

https://winefolly.com/deep-dive/a-primer-to-chinese-wine-regional-guide-with-maps/

https://cellar.asia/wine/chinese-wine-regions/

https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_wine#Ancient_China