Essee: Galicia – kas ainult Rías Baixas? Maarja Zelinski

Galicia – kas ainult Rias Baixas?

Maarja Zelinski

Suure Hispaania Kuningriigi üks seitsmeteistkümnest autonoomsest osast on riigi põhjaosas asuv Galicia piirkond. Palverändurite ja veinisõprade poolt kõrgelt hinnatud reisisihtkoht on saanud Hispaanias klimaatilise paiknemise loteriivõidu. Galicia piirneb nimelt lääne- ja põhjaküljest Kantaabria merega – nii nimetatakse Atlandi ookeani rannikuäärset merd, mis oma jaheda ja niiske mõjuga dikteerib kõige enam kohalikku rannikupiirkonna veiniviljelust. Just ookeani mõju on see, mis lubab kuumal 43’ laiuskraadil asuval piirkonnal nii värsket ja kerge iseloomuga veini valmistada. Idast ja lõunast piirneb Galicia aga Astuuria, Castilla y Leoni ja Portugali piiridega. 2,8 miljoni elanikuga piirkonna pealinnaks on Santiago de Compostela linn, mis asub A Coruna provintsis.

Pealinn Santiago ja seal asuv Santiago de Compostela katedraal on üks olulisemaid palverändurite sihtkohti maailmas Rooma ja Jeruusalemma kõrval ning seda juba 10. sajandist peale, mil katedraali ümbrusest leiti ühe Jeesuse apostli, Jaakobuse säilmed. Püha leid meelitas kokku pühendunud usuinimesi kogu maailmast ja nii mõnigi jäi sinna paikseks.

Galicia kuulsaima veinipiirkonna DO Rias Baixase legendi järgi olidki just 12. sajandil Santiagosse teel olnud tsistertslaste ordu mungad need, kes sealsele Albariño viinamarja kasvatusele aluse panid, tuues selle maale kaasa esialgu eksiarvamusega, et tegemist on maailmakuulsa Rieslingu viinamarjaga. Hilisemad geneetilised uuringud on nüüdseks aga välistanud Albariño seose Rieslinguga ja tegemist on siiski vastavasse kliimasse ideaalselt sobituva iseseisva marjasordiga, mis annab eriliselt head ja nauditavat tulemust ka tänu kõrge konsentratsiooniga graniidisele, kuid lubjakivirohkele pinnasele ja piisavale sademete hulgale aastas. Just tänu oma värsketele tsitruselistele hapetele ja pinnasest ning ookeani mõjust tulenevale komplekssele mineraalsusele on DO Rias Baixase Albariñod kogunud kuulsust kogu maailmas ja nõudlus nende veinide järele on ainult kasvavas trendis.

Siiski ei ole DO Rias Baixas ainus Galicia veiniviljelusala, mis väärib märkimist. Selle tuntud veinipiirkonna kõrval seisavad uhkelt veel neli veidi vähem tuntud piirkonda, milleks on DO Monterrei, DO Ribeira Sacra, DO Ribeiro ja DO Valdeorras. Neist kõige lõunapoolsem, Portugaliga piiri jagav Monterrei piirkond kasvatab mõlemaid – nii punaseid kui valgeid lubatud viinamarjasorte. Siiani kõige stabiilsemat ja parimat tulemust annavad siiski valged marjad – eriti Godello ja Treixadura, mida piirkonnale omaselt iseloomustatakse kui sügava mineraalsuse, samas mesise ning küpsete luuviljade karakteriga kuiva valget veini. Sellise karakteristika tingib öösiti niiske, kuid päeval kuum ning kuiv kliima ja jõeorgu laskuv udu, mis võib marjadele küpsemisfaasis liiga teha. Kuna suur osa Monterreist asub jõeorus, siis võib võrrelda kohapealset kliimat veidi ka Hispaania sisemaaga, kus temperatuur võib kõikuda ööpäeva jooksul 25 soojakraadist kuni miinuskraadideni välja, mis tekitavad saagikuses tihtipeale ebastabiilsust, kas siis üleküpsemise või külmumise näol. Kaua vaid kohapeal tarbimiseks toodetud Monterrei veinid on aga hakanud tarbijates huvi tekitama üle maailma, kuna 2008. aastal kiitis maailmakuulus veinikriitik Robert M. Parker Jr sealseid veine ja kohalikke viinamarju ning asetas need kuulsate veinipiirkondadega samale pulgale.

Päris Galicia südames asuv DOP ehk kaitstud päritolunimetusega ala, mis leidis tunnustust 1996. aastal, on Lugo ja Ourense provintside aladel paiknev Ribeira Sacra ehk ajaloolise tähenduse järgi Püha Jõeorg. Legendi järgi on Ribeira Sacra saanud nime suurte jõgede Mino ja Sil’i orus ja kallastel asuvate 18 kloostri järgi. Nagu paljude teiste maailma veinipiirkondade puhul, nii ka Ribeira Sacra puhul jõuab legend tagasi vanade roomlaste juurde, kes 8. sajandil Mino jõeorgu esimese kloostri rajasid ning sel ajal ka enda tarbeks viinamarju kasvatama hakkasid. Ikka ja jälle peame tänama pühendunud usumehi, kes tegid oma rändudega võimalikuks viinamarjade levimise üle maailma ja andsid edasi ka teadmisi, mida nende kasvatamisest ise õpiti.

Ribeira Sacra puhul on tegemist keerulistes oludes viinamarjade kasvatamisega. Kuna jõeorud on sügavad ja järskude kallastega, siis kasvatatakse marju terrassidel ja korjet tehakse seetõttu enamasti vaid käsitsi, mis omakorda tähendab, et viinamarjade kasvatamine ja nende eest hoolitsemine on vaevarikkam ja tööd nõudvam ning see dikteerib ka kallima veinihinna. Enim mõjutab veiniviljelust stabiilsem kontinentaalne kliima. Piirkonnas lubatud ja kasvatatavaid viinamarjasorte on kokku 14, mille hulgas kaheksa punast ja kuus valget. Siiani enim kasvatatud ja ka parimaid tulemusi andnud on kolm peamist sorti – punane Mencia ja valged Godello ning Albariño. Ribeira Sacrat tasub võrreldes teiste Galicia veinipiirkondadega esile tuua juba seetõttu, et see on suurim punaste veinide kasvataja ja tootja. Punasest Mencia viinamarjast valmib seal lausa 70% kogu piirkonna veinitoodangust. See teeb silmad ette kõikidele teistele Galicia neljale veinipiirkonnale.

Galicia kõige läänepoolseim ja ka vanim DO on 1976. aastal loodud Ribeiro. Ribeiro on eelkõige kuulus keskajast kuni 18. sajandini toodetud magusa veini poolest, millel nimeks Ribadavia. Ribadaviat toodeti Ribeiros juba ammu enne kui seda hakati valmistama Kanaaridel või Andaluusias. Kuulsat kohalikku magusat veini valmistati, et pakkuda seda tervituseks mööda käivatele palveränduritele, kes oma pikal teekonnal sellest pisutki jõudu ammutasid. Tänapäeval on Ribeiro kuulsust kogunud värskete ja kuivade valgete veinide valmistamisega, mis on eelkõige äratuntavad oma kõrge happesuse ja puuviljase karakteri poolest. Valged veinid on seal valmistatud peamiselt järgmistest lubatud viinamarjadest: Treixadura, Torrontes, Palomino, Godello, Macabeo, Loureiro ja Albariño. Pinnas, millel veinid kasvavad, on suurel määral graniidine ja sisaldab olulises osas suuremaid kive. Kõige pealmises pinnasekihis on märkimisväärsel hulgal liiva, mis aitab peegeldada päikesevalgust, kuid laseb hästi läbi sademeid. Selline omapäraselt hõre, kuid toitainetest rikas pinnast annab veinidele mineraaliderohke iseloomu ja ei valmista raskusi marjade väljaküpsemise osas. Oluline on selle piirkonna kohta teada ka seda, et 2017. aastal võeti seal kasutusele kvaliteedisertifikaat, mis garanteerib, et veinid on läbinud kvaliteedikontrolli enne kui jõuavad tarbijani. Seega kõik Ribeiro DO tootjad on ühiselt seismas selle eest, et piirkonna veinide kvaliteet ja maine oleks ühtlane. Selline suhtumine ainuüksi näitab kohalike tootjate usku piirkonna potentsiaali ja lootust tõsta taas Ribeiro märgatavaks veinipiirkonnaks maailmakaardil.

Galicia idapoolsel küljel ilutseb aga 1977. aastal loodud DO Valdeorras. Sealne kliima on kuivem kui mujal Galicias ja on oluliselt vähem mõjutatud Atlandi ookeanist. Valdeorrase aastane keskmine õhtutemperatuur jääb 11-13 kraadi juurde ja sademete hulk kuni 1000 mm juurde aastas. Kuigi ka selles piirkonnas kasvatatakse peamiselt valgeid viinamarju, on see siiski Galicia enim punaseid viinamarju kasvatav ala. Valdeorrases tegutsevad mitmed nimekad veinitootjad nagu Telmo Rodriguez, Pago de Los Capellanes ja Rafael Palacios. Kuulsamad Valdeorrase punaveinid on valmistatud peamiselt Mencia ja Alicante viinamarjadest. Valgetest marjadest kasvatatakse sarnaselt teistele Galicia piirkondadele enim Godellot. Valdeorrase valgeid veine peetakse eriliseks omapärase täidluse ja küpsuse poolest. Samal ajal on need siiski mineraalsed ja värsked ka happe poolest. Sealsetele valgetele veinidele lubatakse julget säilitamispotentsiaali viieks kuni seitsmeks aastaks, mis ei ole kuuma kliima valgetele veinidele just tüüpiline.

Kui kogu põneva Galicia õpperännaku alguses võis küll tunduda, et Rias Baixas on oma kuulsusega kogu Hispaania põhjapoolseima veinipiirkonna mentaliteedi enda nimele kinnitanud, siis praeguseks võime veenduda, et Galicia pakub meile väga palju eriilmelisi veine kõigist viiest kontrollitud kvaliteediga alamregioonist. Paraku on Eesti veiniriiulitel Galicia veinidest veel kõige silmatorkavamalt esindatud ainult Rias Baixas, kuid usun, et see on muutumas. Kogu maailma tarbimine liigub ju mahe- ja väiketootjate suunas ning juba praegu võtab tasapisi sama tee ette ka veinitarbija, kes otsib järjest enam just omapäraseid ja vähem tuntud tootjaid ning seda erilist miskit, mida veinimeister on just piirkonna ja pinnase näol pudelisse pannud. Saame vaid loota, et ka Galicia veinipiirkondadest pärit veinid leiavad seeläbi tee meie lauale ja saame juba mõne aasta pärast arutleda uute tõusvate tähtede üle. Minu vastus Galicia tundma õppimise teekonna alguses iseendale esitatud küsimusele on: ei, Galicia ei ole ainult Rías Baixas, ta pakub meile veel nii mõndagi põnevat ja ootamatut.

ESSEE KOOSTAMISEL KASUTATUD ALLIKAD

Larousse Wine, 2017, Hamlyn Publications, An Hachette UK Company, UK

Madeline Puckette, Justin Hammack, 2019, Wine Folly, NEW YORK

Juunior-Sommeljee kursuse õpik II, 2018-2019, ESE, TALLINN

Veinitundja baaskursuse õpik, 2017-2018, ESE, TALLINN

Santiago de Compostela https://et.wikipedia.org/wiki/Santiago_de_Compostela

Ribeiro DO https://en.wikipedia.org/wiki/Ribeiro_(DO)

Monterrei DO https://en.wikipedia.org/wiki/Monterrei_(DO)

Ribeira Sacra DO https://www.wine-searcher.com/regions-ribeira+sacra

Ribeira Sacra DO https://en.wikipedia.org/wiki/Ribeira_Sacra_(DO)

Valdeorras DO https://en.wikipedia.org/wiki/Valdeorras_(DO)

Rias Baixas DO https://en.wikipedia.org/wiki/R%C3%ADas_Baixas_(DO)