Essee: Bordeaux viimased aastakäigud – hoidmiseks ja investeeringuks võu kiirelt konsumeerimiseks. Kevin Lilleleht

BORDEAUX’ VIIMASED AASTAKÄIGUD – HOIDMISEKS JA INVESTEERINGUKS VÕI KIIRELT KONSUMEERIMISEKS

Kevin Lilleleht

Bordeaux kui väärisveinide esiisa ja alusatala on kvaliteetse punaveinina kanda kinnitanud alates 12. sajandist, kui seda Inglismaa kuninga Henry II pulmas serveeriti. Jõudes tänasesse päeva – tasub vaid veinivõõrale inimesele mainida sõnu investeerimine ja vein ühes lauses ning vastu kõlab – “Bordeaux”. Ometigi on just selle veinimaailma lipulaeva kohale kerkinud tormipilved ja pidurdamatud kahtluslaviinid – Kas Bordeaux Grand Cru Classé veinid on ikka veel mõistlik investeering või pigem prantslaste ülespuhutud ja ülehinnatud rudiment?

Millest on tingitud kahtlusvarjud?

Olgugi, et viimased kolm Bordeaux’ aastakäiku on tituleeritud legendaarseks triloogiaks (kunagi varem pole kolmel järjestikusel aastakäigul olnud nii kõrgeid hinnanguid), leiab esimese murekoha juba pudeli sildilt. Nimelt, kui veel 90ndate parimatel aastakäikudel seisis sildil alkoholitase 12,5%, siis viimastel aastakäikudel on tavapärane kohata numbrit 14,5%, mis viitab märkimisväärsele stiilimuutusele. See pole tekkinud sisemisest progressiivsusest, vaid kliimasoojenemise tagajärjel, mille tulemusel on päikest ja sooja rohkem ning marjade optimaalne suhkrutase saavutatakse liiga vara. Samal ajal on marjad oma fenoolselt küpsuselt veel kibedad ja toored. Sellel põhjusel toimub Merlot’ korjeaeg endiselt septembri keskpaigas ning Cabernet’de korjeaeg oktoobri alguses, kui tanniinid, antotsüaniinid ja paljud teised maitseid kandvad ühendid on marjas saanud küpseks. Selleks ajaks on suhkrukogus marjades aga juba liiga kõrge. Tulemuseks on domineeriva marjasusega, madala happesusega ja kõrge alkoholiga punaveinid, mille alkohoolsus ja marjasus pehmendavad Bordeaux’le omaseid kõrgeid ja karme tanniine. See meenutab rohkem Uue Maailma 5-10aastase arengupotentsiaaliga igapäeva-veine kui 30-50aastase potentsiaaliga elegantseid, balansseerituid ja nüansirohkeid Bordeaux’ tippe.

Kas Bordeaux’st on saanud igapäevane lauavein?

Siinkohal tasub teha paar sammu tagasi ning analüüsida olukorda laiemalt. Meenutame aastat 1976, mil toimus kurikuulus “Pariisi Hindamine” (komisjon andis pimedegustatsioonil hindeid Bordeaux’ ja California kultusveinidele), kus võidu tõid koju just USA marjasemad ning alkohoolsemad veinid. Tulemustest vapustatud žüriiliikmed põhjendasid olukorda sellega, et USA veinid olid küll joomisküpsed, kuid jäid arengupotentsiaalilt märgatavalt Bordeaux’ omadele alla. Niisiis korraldati 2006. aastal uus hindamine, kus hinnati täpselt samasid veine ning tulemused olid veel ülekaalukamalt USA veinide kasuks kaldu.

Kindlasti ei tohiks unustada asjaolu, et paljude tänaste Napa Valley kultusveinide, näiteks Opus One ja Screaming Eagle, valmimise juures on olnud just Bordeaux’ önoloogid. See tõestab, et teadmisi ning oskusi tänase kliimamuutusega toime tulemiseks on piisavalt. Üks mõjukamaid neist on Pomerolist pärit önoloog Michel Rolland, kelle teadmised muudavad iga veinimaja käekäiku, kes mehe teenuseid osta jaksab. Hea näide on viienda kasvu Château Pontet-Canet, mis enne 1999. aastat pälvis kriitikutelt vaid keskpäraseid hinnaguid – parimatel aastatel 90-92 punkti. Pärast Rollandi palkamist 99ndal aastal on 90-92 punkti olnud halvimad hinded ning Pontet-Canet on täna investorite seas üks populaarseim Bordeaux’ investeerimisvein.

Kuidas suhtub järelturg Bordeaux’sse?

Statistika näitab, et 2010. aastal moodustas Bordeaux pea 70% järelturu tehingutest. Tänaseks on see number langenud umbes 40% peale. Kas võiks teha kiire järelduse, et Bordeaux on uppuv laev? Tasub arvesse võtta, et tehingute arv on mitmekordistunud ning Bordeaux’ roll investeerimisportfelli paigutuses on muutunud.

Selle asjaolu kujunemise suurimad arhitektid on olnud Itaalia ja Burgundia veinid, mis on viimasel kümnendil teinud kohati krüptorahale omaseid hinnatõuse. See on omakorda turgu meelitanud ka palju klassikalisi investoreid. Seejuures on Bordeaux jäänud tugevalt hoidma turu kolmandikku ning muutunud veiniportfelli stabiilseks nurgakiviks.

Bordeaux’ tehinguid vaadates on selge, et enamik neist tehakse joomisküpsete aastakäikudega või En Primeur ostetud ning äsja pudeldatud veinidega. Statistilist mängu mängides ei ole aina väheneva saagikuse juures ülipikk arengupotentsiaal positiivne aspekt, sest enne joomisküpsuse saavutamist tehakse tehinguid paarikümne aasta vältuses minimaalselt. Samas tõestab see statistika, et küps Bordeaux on endiselt suures nõudluses, kuid turgu domineerivad veinid, mis on nauditavad ka noorelt ja nn teismeeas: Toskaana, Burgundia ja Champagne.

Veini järelturu hinda mõjutavad tegurid

Peamised järelturu hinda mõjutavad tegurid on esiteks kriitikute hinded (seejuures on märgilise tähtsusega ka kriitikute järelhindamised, mis võivad mõjuda nii positiivselt kui negatiivselt) ning teiseks konkreetse aastakäigu kogus turul. See peegeldub kenasti ka järelturu hindades, kus viimase aasta hinnakasvu on eest vedanud Champagne, mis juuakse suures osas paari aasta jooksul peale turule saabumist. Seetõttu on šampanja investorite silmis kiire teenimise allikas. Vastukaaluks on Bordeaux üks stabiilsema hinnaga piirkond, mis esimese kümne aasta jooksul pakub vaevu inflatsiooni ületavat hinnamuutust ning hakkab ära tasuma alles 20-25 aasta pärast – selges korrelatsioonis Bordeaux’le omase joomisaknaga.

Samas hakkab Napa Valley veinide tarbimine juba viie-kuue aasta pärast, pakub nii väga ühtlast (12-14%) aastast hinnatõusu ja teeb suuremaid hinnahüppeid alles 30 aasta pärast.

Viimased aastakäigud kui Bordeaux’ renessanss

On selge, et tänases maailmas peavad asjad olema järjest kiiremad ja kasumlikumad ning see väljendub ka väärisveini-turul, mistõttu on elutempo kiirenemisega sammu pidanud ka “tasa ja targu perfektsuseni” stiiliga Bordeaux’ langus. Jätkates vanadel radadel näeksime järjest vähem Bordeaux’ veinidega kauplemist, mis toodangu mahtude juures ei suudaks veinimõisasid ära elatada. Seevastu näeme järjest enam Bordeaux’ veinide moderniseerimist. Ajalooliselt aastaringsete sademetega piirkonnas on kliima soojenemine muutnud vihmahood perioodiliseks. See võimaldab orgaanilisi ja biodünaamilisi praktikaid viljeleda. Kui tänaseni on Bordeaux’ terroir’i mõistes olnud tähtsaimaks elemendiks veinimõis, siis rohelisematest praktikatest tulenev mineraaliderohke pinnas on lõpuks toonud fookusesse ka pinnaste eripära, mis mujal Prantsusmaal on terroir mõiste tähtsaim element.

Kuigi täna püsivad kriitikute hinnangud punaveini joomisvalmiduseks veel kahekümne aasta lähedal, siis järelhindamistel saavad “joomiseks valmis” hinnanguid järjest nooremad aastakäigud ning see hakkab järgmisel kümnendil ka järelturgudel Bordeaux’le elu sisse tõmbama. Lisaks tuleb lõpptarbijal järjest tihedamini valida samas hinnaklassis mitmesaja-aastase ajalooga 2^nd Grand Cru Classe ja paarikümne- aastase tegevusajaga vähetuntud Super-Toskaana veinide vahel.

Kas Bordeaux’ viimased aastakäigud on sobilikud kiirelt konsumeerimiseks? Jah, oma stiililt on nad joomiskõlblikud juba noorelt. Kas sellepärast on nad kaotanud investeerimis- ja arengupotentsiaali? Vastupidi – see muudab Bordeaux’ trendikamaks ning varasem tarbimine kutsub esile varasema hinnatõusu, mis toob omakorda kaasa ka investorite tähelepanu.

Samamoodi nagu magus šampanja muutus vähetähtsaks nišitooteks, peame ka madala alkohoolsuse ja jörmide tanniinidega Bordeaux’ga vähehaaval hüvasti jätma. Bordeaux on tegemas taassündi, mille stiil sarnaneb suuresti Napa Valley kultusveinidele. Seetõttu tasub viimaste aastakäikude arengupotentsiaali ja järelturu käitumist prognoosida samuti just Napa veinidele toetudes.

KASUTATUD KIRJANDUS

Adam Lechmere 2006; California trounces France 30 years on

Dave McIntyre 2015; Why the American market is so important to Bordeaux winemakers

James Suckling 2021; 2020 confirmed as Bordeaux’s third great year in a row

Jamie Goode 2018; Ripeness (part1)

Jane Anson 2019; Bordeaux 2018 wines: Our en primeur verdict

Jane Anson 2020; Bordeaux 2019 vintage: Clues on what to expect

Jane Anson 2021; Bordeaux 2020 wines: our en primeur verdict

Jeff Jenssen, Mike DeSimone 2020; Not All Michel Rolland Wines Cost A Fortune

Jeff Leve 2022; Chateau Pintet Canet, Pauillac, Bordeaux, Complete Guide

Jeff Leve 2022; Complete Bordeaux Wine History and Description of the Wines

Liv-ex 2022; The fine wine market by region in 2021