BeerEst Challenge’i võitja: test oli sarnane minu enda õlleajalooga
Küsis Keiu Virro
Veebruaris esitas Eesti Sommeljeede Assotsiatsioon väljakutse õllehuvilistele üle maailma. 21. veebruaril avanes virtuaalne test, mis koosnes 60 õllega seotud küsimusest. Kümme parimat pääsesid nädal hiljem toimunud finaali, kus esitati 20 küsimust. Esimese BeerEst Challenge’i võitis eestlane Karl Tiirik. Võit tõi kaasa 500 eurot ja omanimelise Pilsner Urquell’i õllevaadi. Ja mitteametliku järjena ka selle, et Pudelipost intervjuud noolima asus. (Mille vastu Karlil õnneks vähimatki polnud.)
Huvi õlle vastu peab sellisele võistlusele sattumiseks suur olema. Milline on sinu seos õllemaailmaga?
Olen käsitööõllesõber umbkaudu 2011. aastast, kui esimesed kodumaised crafti-tegijad tegutsema hakkasid. Põhjala tuli umbes sel ajal välja Ööga. 2014. aastast olen ka kodupruulija. Õlut ma ei müü, vaid tarbin ise ja jagan sõpradega. Võistluse leidsingi kodupruulijate lehe kaudu.
Kust on pärit nii laiad teadmised õlle kohta?
Test oli minu jaoks küsimuste poolest väga hea kombinatsioon, sest see oli sarnane minu enda õlleajalooga. Ehk siis üks osa küsimusi puudutas õlle tegemist. Kodupruulijana olen selle kohta üksjagu lugenud ja uurinud, õlut teinud ja seega ka teema endale selgeks teinud. Teine osa küsimusi oli käsitööõllede kohta. Neid olen nii üksi kui sõpradega mekutanud ja ka õllefestivalidel käinud, mis ongi ju üks suur mekutamine. Lisaks olid klassikalised mälumänguküsimused õlleajaloo kohta. Ise olen omakorda mälumänge mänginud ja korraldanud üle kümne aasta. Sealhulgas ka õllemälumänge. Nii mõnelgi juhul olen küsimusi kokku pannes sattunud samade faktide otsa, mis nüüd küsimustes ette tulid.
Too palun mõni põnevam küsimus välja.
Parafraseerides: “1900. aasta Inglismaal põhjustas üks õllesse sattunud aine üle 6000 inimese mürgituse ja 70 inimese surma. Mis aine?”
Õige vastus: Arseen
Põnev on ka lugeda tagamaid selle kohta, kuidas arseen sinna õlle sisse sattus.
Järgmisel BeerEst Challenge’il sa küsimuste koostamisel abiks ei kipu, sest eelistad ise võistelda. Aga nii mõttemänguna: mis oleks kaks küsimust, mida vastasel juhul küsiksid?
- Kaks pruulikoda on üle kümnendi vedanud vägikaigast ühe õllega seotud tiitli nimel. 2020. aastal ühendasid nad jõud ja lasid välja ühise õlle “Strength In Numbers”, millele kuulub antud tiitel. Mis tiitel ja mis pruulikojad?
- Leedu õllestiili keptinis pruulimisel on eripärane protsess, mille käigus meskiga tehakse midagi erilist. Mida?
Vastused:
- Maailma kangeim õlu, Brewdog ja Schorschbräu.
- Küpsetatakse ahjus pätsidena – selle käigus suhkrud karamelliseeruvad eri määral ja saadakse mitmekihiline maitse.
Mida sa auhinna, 500 euro ja õllevaadiga teha plaanid?
Raha on vist isegi kuskil alles. Või ostsin krüptovaluutat… Vaati pole ma aga koroonaolude tõttu veel kätte saanud. Kui saan, siis ilmselt pruulin ise ühe bohemian pilsneri. Selle stiili alla kuulub ka Pilsner Urquell, nii et vaat sobiks serveerimiseks hästi. See on selline väike vaat, nii et ega seal ilmselt otseselt midagi väärindada ei saagi, aga seltskonnaelemendina oleks ju väga tore. Muide, mitteametlik fakt on, et pilsner-tüüpi õlled on ilmselt õllepruulijate endi seas kõige populaarsemad. Üks värskendav pilsner on pärast pikka päeva asendamatu.
Viimaks aeg soovitusteks. Millised oleksid õlled, mille võtaksid: esiteks saunas, teiseks restoranis sõpradega ja kolmandaks heale sõbrale kingituseks?
Saun on traditsiooniliselt koht, kus inimestel kipuvad kõik õllestandardid langema. On ju sõimusõna, et saunalavale kõlbab küll. Aga võtaksin midagi, mis on lahja. Ühtlasi peab see janu kustutama ja purju jääda sellest ei tohiks. Võib-olla berliner weisse või kettle souri õlle. Need oleksid 3-4 kraadi vahemikus, väike hapusus värskendaks ja pärast leili saaks mõnuga kuugata. Või siis… gose oleks ehk isegi veel parem, seal on ka soola, mis aitaks välja higistatud mineraalide taset taastada. Konkreetsemalt võtaks ehk Leipsigis tehtava Original Ritterguts Gose.
Seltskonnas sobib minu meelest hästi lambic või mõni muu metsiku kääritusega tehtud õlu. Ükskõik, kas see tuleb Belgiast või hoopis mõnelt uuema kooliga tegijalt. Need on minu meelest väga nooblid ja paljude kihtidega õlled. Saaks sõpradega rahulikult juua ja oleks, millest rääkida. Lisaks näevad need dekanteerimiskorvis väga head välja ja loovad peene tunde. Näiteks Boon, Cantillon ja 3 Fonteinen. Standardvalikud on väga elegantsed ja sobivad ühtlasi hästi ka inimestele, kellele traditsioonilised õlled ei maitse, küll aga vein ja siider.
Hea sõbra puhul on küsimus, kas ta on käsitööõlle-maailmaga tuttav. Kui ei ole, valiksin mõne maitsekama laagri. Lambicut või Triple Ipat sel juhul ei vii. Õllesõbrale viiksin aga ehk mõne vaadis hoitud kange õlle. Imperial stout, Quadrupel, strong belgian ale, midagi sellist. Üldiselt säilivad need aastaid ka kõikuvates hoiutingimustes. Omakasupüüdlikult lähenedes on need on ühtlasi kingid, mis võivad tagasi anda. Lähed ehk kunagi sõbrale külla, võtab kapinurgast välja ja pakub sulle ka.