Peatükk on pärit Tiina Kuuleri raamatust „Koduveini aabits”, mille viies täiendatud ja parandatud trükk ilmub raamatupoodidesse mai lõpus.
Eesti Veinitee
Tiina Kuuler
Mul on rõõm teiega jagada uudist, millest veel kümme aastat tagasi, kui Koduveini aabits esimest korda trükivalgust nägi, ei oleks osanud uneski näha. Eestis on oma Veinitee!
Eesti Veinitee taga seisavad väikesed veinimajad, mis teevad koostööd kohalikust toorainest valmistatud veinide tutvustamiseks. Lisaks tavakohastele aiasaadustele valmivad veinid ka harvem kasutatavatest metsamarjadest ja mõistagi on valikutes ka Eesti viinamarjadest valmivad veinid.
Kirjutamise hetkel on Eestis väikeseid siidri- ja veinimajasid kokku 30. Neist 19 on Eesti Veinitee liikmed. Veinitee kõrvale on tõusnud ka Eesti Siidritee, mis ühendab siidrivalmistajaid. Mõistagi leidub ka eraktootjaid, kes ajavad oma äri uhkes üksinduses.
Koduveini aabitsa ilmumisega samal ajal asusin ma korraldama Eesti Koduveini konkursse, mille aktiivsemad osalejad kogunesid regulaarselt Koduveiniklubi istungitele. Just Koduveini konkurss on enamiku Eesti Veinitee liikmete sünni taustal kindlal kohal. Kohad finaalis, võidud ja auhinnad ning sellega kaasnev ostuhuvi on neid ergutanud oma tegevust ametlikuks muutma. Eriti viljakaks osutus 2019. aasta võistlus, mille viis finalisti said juba sama aasta sügiseks ametliku veinivalmistamise load kätte.
Eesti Veinitee liikmeskonna valdav enamik tegutseb ka turismitaluna, kus külastajad saavad veine degusteerida, ettetellimisel süüa, seminare pidada, istandust külastada, meeskonnamänge mängida, saunas käia, mõni maja pakub enda juures ka majutust. Suurtest kaubanduskettidest leiab vähesel määral väiketootjate veine, rohkem on neid aga taluturgudel, väiketootjate kauplustes, laatadel-messidel ja muidugi ka iga maja veebipoes. Paljudel veinimeistritel on päris hea kontakt peenemate restoranide sommeljeedega ning Eesti veinid on ka neis kohtades kenasti esindatud. Rahvusvahelisi marjaveinide konkursse küll liiga palju ei korraldata, kuid vähestel toimuvatel on osalenud Eesti tootjad siiski alati tunnustust leidnud.
Turismivaldkonna inimesed räägivad juba üsna sageli sellest, et Eesti on veinimaa. Faktil, et lõviosa veinidest pole mitte viinamarja-, vaid hoopis marjaveinid, pole suurt tähtsust, sest tegijate kirg ja õhin, veinikodade põnev hõng, märjukese sume mulksumine, suured mahlapressid, tammevaadid ja laagerduvate veinipudelite rivid on sarnased muu maailmaga. Lisapõnevust pakub harjumuspäratust toorainest põnevate nüansside avastamine.
Võtan käesolevaga vabaduse teile lühidalt tutvustada kõiki Eesti Veinitee liikmeid, kes ootavad huvilisi endale külla. Mõistagi leiab Eesti Veinitee kohta infot ka internetist aadressil https://veinitee.com
Valgejõe Veinivilla
Valgejõe Veinivilla on vanim ametlik marjaveinitalu, alustanud 2014. aastal, ühtlasi ka kõige põhjapoolsem. Seda peab autor ise koos oma perega. Meie veine pakutakse parimates Tallinna restoranides ja isegi Michelini-tärniga restoranides Saksamaal. Veinivillas saab degusteerida veine vähemalt 16 erinevast toorainest, ettetellimisel nautida lõuna- või õhtusööki, osaleda seiklusmängus Veiniorienteerumine, privaatselt lõõgastuda veinivannis, soojemal ajal degusteerida veine Lahemaa metsas või Hara sadamas ning vägagi kaasaegse teenusena on võimalus osaleda ka turvalisel virtuaaldegustatsioonil kodust lahkumata.
Valgejõe Veinivilla veinid on enamasti ühe tooraine veinid, milles tulevad esile puhtad, toorainele omased nüansid – rabarber, pohl, ebaküdoonia, aroonia lõhnavad ja maitsevad täpselt nii, et ka kinnisilmi saab aru, millest vein tehtud on. Kõige pikaaegsemalt menüüs olnud Valgejõe Valge õuna-ebaküdoonia vein on saanud hõbemärgi USA marjaveinikonkursil Drink Outside the Grape ja 2017. aastal olnud Põhja-Eesti Kohaliku Toidu esindusvein, rabarberi mullivein Pärlivein on saanud parima Leader-piirkondade joogi aunimetuse ja pohlavein Erik Menved on nii parim Põhja-Eesti toidusuveniir kui saanud parima kuiva punase veini kuldmärgi Eesti Joogi konkursil.
Mamm&Frukt Pärnu veinimaja
Mamm&Frukt on urbanistlik veinimaja suvepealinnas Pärnus aastast 2015. Tootmine asub väikeses garaažitüüpi kõrvalhoones Raekülas ja degustatsioonituba otse Pärnu rannas Villa Oliveris. Valikust leiab mitmeid Eesti moodi toreda kiiksuga veine ja vahukaid, muid jooke kangusevahemikus 0-40% ning kokkamiseks marjaveiniäädikaid. Veinimajas valitseb põhimõte “sabast sarvedeni” ehk toorainest kasutatakse ära kõik mis võimalik.
Valikus on neli mulliveini, neli marjaveini, kangemat kraami ja suisa ilma alkoholita jooke. Maja vahuveinid on julged ja jõulised – pohl, valge ja punane karusmari, rabarber vaarikaga. Ilma mullita veinid on nii ühes toorainest kui mitme marja kombinatsioonid. Veinid on särtsakad ja ilmekad ning mõned sobivad ka veiniriiulisse laagerduma.
Viie tegevusaastaga on tasku pistetud nii mõnedki diplomid ja tunnustused nii Eesti Toiduliidu kui ka Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni poolt. Eriti uhke on pererahvas ingverinapsu üle nimega Nr1 Destillaat Ingveriga:
Sommeljeede Assotsiatsiooni konkurss “Eesti Parim Jook” – 1. koht destillaatide kategoorias ja Eesti Käsitöönapsude konkursil 2020 3.koht destillaatide kategoorias.
Murimäe
Murimäe Veinikelder asub Otepää ümbruse kaunite järvede ja kuplite keskel. Pererahvas on rajanud esimese eestimaise viinamarjakasvatuse järveäärsetel terrassidel. Uue ja kaasaegse degustatsioonimaja ja veiniköögi esisel vaadet nautides võib vabalt ära unustada, et viibite Eestis. Ikka on mõistlikum Nuustakul enne ära käia kui Pariisi tormata. Murimäe sobib külastuseks ja veinidegustatsiooniks kuni 50 inimesele, ettetellimisel saab lõunat ja õhtusööki ning külaliskorterisse mahub kuni viis head veinisõpra.
Veinimaja valikus on nii viinamarja- kui marjaveine, mulliga ja ilma, vähemalt 15 eri toorainest. Murimäe veinid on alati tummised ja maja stiili iseloomustab hästi märksõna maitseküllane. Erinevaid veine on üle 20, kasutusel on haruldased toorained nagu kuslapuu. Viinamarjaveinid on saanud auhindu Baltikumi veinivõistlusel ja kodumaistel konkurssidel, ka haruldane kuslapuuvein on leidnud äramärkimist.
Viinamarjavein Viveinaks 2019 (Regent, Rondo, Hasanski, Cabernet Cortis) ja vahuvein Muri Mullikas 2018 Hasanski Sladki viinamarjast on saanud Aasta veini konkursil pronksmärgi ja ebaküdoonia vahuvein hõbemärgi.
Habaja Viinavabriku
Tallinnale lähima, vaid pooletunnise autosõidu kaugusel asuva Habaja mõisa ajaloolises Viinavabrikus tegutseva käsitööveinivabriku perenaine Julia-Maria on professionaalne fotograaf ning lisaks väljaõppinud kokk ja veinimeister. Asjaarmastajast veinitegijana hakkas ta osalema koduveinikonkursil, peamiselt rabarberi vahuveinidega. Aasta-aastalt hakkasid konkursi tulemused paranema, tema veinid said mitu aastat finaalikohtasid. Nii oli loogiline samm ka oma veinimajani jõudmine.
Habaja Viinavabrikus saab tutvuda veinide valmistamisega, degusteerida puuvilja- ja marjaveine, alustades traditsioonilisel meetodil pudelis kääritatud kuivast rabarberivahuveinist ja lõpetades koduaiatagustest nõgestest valmistatud magusa kõrvenõgeseveiniga, uudistada nõukogude-aegset külasauna, kinnitada keha tiigivaatega kohvikus, rännata fotograafist perenaise näituste vahendusel nii aiaviljade värvilisse maailma, Toskaanasse kui ka ajas tagasi.
Tootmine on väike, valikus viis veini, tooraineteks rabarber, vaarikas, aroonia, õun ja eksootilise vimkana ka nõges. Veinid on kergelt joodavad, heas tasakaalus toredad seltskonnaveinid. Ideaalsed suupistete ja eriti perenaise küpsetatud pitsa juurde.
Saaremaa I Veinitehas
Ideafarmi kaubamärki kannavad Kuninguste talupood ja kohvik ning Saaremaa I Veinitehas. Kuninguste talupoes saab nautida palju erinevaid üsna ebatavalisest toorainest äädikaid, keediseid, siirupeid, kastmeid ja veine – näiteks erinevatest lilledest, tomatist, nõgesest, meest ja porgandist.
Saaremaa tehase veinid sobivad avatud maitsemeelega seikluslikule maitsejahimehele. Haruldasematest toorainetest leidub näiteks paradiisiõunaveini, tooteid musta leedri õitest ja marjadest, kuid on ka tavapärasemaid kooslusi nagu õuna ebaküdooniaga, valget sõstart, punast sõstart mündiga, pihlakat, sirelit ja võilille. Perenaine on kuulsust kogunud auhinnavääriliste äädikate ja siirupite ning nüüd ka napsu tegijana. Talus on kasvamas suured roosi-, viinamarja- ja paradiisiõunaistandused.
Järiste Veinitalu
Nõos elav noor perekond populariseerib eestimaist viinamarjakasvatust ja veinikultuuri. Nad on ühed vähestest Eestis, kes teevad veini oma istanduses kasvanud viinamarjadest. Lisaks pakuvad nad ka oma toorainest valmistatud marjaveini ja siidrit. Veinimaja tegutseb ajaloolises Luke mõisakõrtsis. Ringkäigul saab näha viinamarjakasvatust, tutvustatakse veini ja siidri tootmise põnevat protsessi ning pakutakse degustatsiooni koos naabruskonnast pärinevate suupistetega.
Järiste veinitalus kasvatatakse viinamarju kasvuhoones. Spetsiaalselt viinamarjade kasvatamiseks disainitud ja ise ehitatud kasvuhoonete abil väärtustatakse lisaks ka kodumaist puitu. Järiste veinitalus tehakse veini parimatest võimalikest sortidest, mida külmas kliimas kasvatada saab.
Viinamarjavein Regent on saanud Eesti Joogi konkursil kuivade veinide klassi hõbemärgi ning nende mustsõstraliköör parima käsitöönapsu konkursil 3. koha. Huvitav kooslus on tummisel punaveinil Duende, mis koosneb maasikast, kirsist, arooniast ja mustsõstrast. Lisaks saab maitsta puhta karge maitsega siidreid Jokker ja Äss.
Veinimäe talu
Veinimäe talu on uuriv ja katsetav viinamarjaistandus Võrumaal Kärgula külas. Enamik taimi kasvab katmikalal ehk pikkades kiletunnelites. Katmikala pindala on kokku 2500 m2 ning see mahutab umbes 1200 2-5 aastast taime. Sortide nimekiri on väga pikk (ca 75 erinevat sorti), rõhk on pandud talvekindlamatele, näiteks Vitis Amurensis, Vitis Labruska ja Vitis Riparia hübriidsortidele eesmärgiga katsetades leida Eesti oludes veinivalmistamiseks sobilikumad. Veinimäe talu viinamarjaistanduse veinid valmivad Sulbi külas asuvas veinikojas. Veinimäe põhiline müügiartikkel on erinevate sortide segust valmiv punane vein, kuid katsetatakse ka teiste toodetega – näiteks roosa õunasiider, mis on saadud siidrile punast viinamarjaveini lisades. Mehise vaadisiidri valmistamisel on kasutatud humalaid. Tõeline hitt on aga klassikalisel šampanjameetodil õuntest valmistatud vahuvein „Talvenauding“, mille teine kääritamine toimub pudelis.
Tori-Jõesuu Siidri- ja Veinitalu
Vaid 30minutilise autosõidu kaugusel Pärnust asub Tori Siidritalu. Nad on suurim mahe siidri- ja veinitalu Eestis ja ilmselt ka Baltikumis. Peamiselt oma aiast ja Soomaa ümbrusest pärit marju ja puuvilju väärindatakse majas siidriks ja veiniks. Tori Siidritalu külastuse käigus saab tutvuda maailma ühe põhjapoolseima viinamarjakasvatusega, siidri- ning veinitootmisega ja degusteerida talu toodangut. Ettetellimisel on võimalik pakkuda ka toitlustust, mis valmib kohalike kokkade traditsiooniliste retseptide järgi.
Siidritalu peremees Karmo on samuti üks neist, kes alustas veel Tallinnas elades koduveiniklubi liikmena ja koduveinikonkursist osavõtjana oma veinimeistri teed. Sagedased finaalikohad konkursil andsid tunnistust veinimeistri kasvavast osavusest ning lõpuks koliski pere linnast ära, vanaisa maadele tagasi. Karmo on käinud veinipraktikal ka Prantsusmaal ning ehitanud vanast küla lehmalaudast kõigiti kaasaegse käsitööndusliku siidrimaja.
Nende siidrid on saanud ohtralt auhindu nii kohapeal kui välismaal: parim mahetoode, Baltikumi veinivõistluse esikoht, mitmeid eri värvi auhindu nii Astuuria siidrikonkursilt kui ka muudest riikidest. Kõrge tunnustuse, hõbemärgi on saanud ka nende viinamarjavein Solaris.
Allikukivi Veinimõis
Allikukivi asub Pärnumaa ja Mulgimaa piiril, kust nii Pärnu kui Viljandi jäävad 40 minutise autosõidu kaugusele. Veinimõisa südameks on 19. sajandil ehitatud uhke töösturihäärber ja seda ümbritsev ajalooline park. Mõisa keldris valmivad peamiselt oma marjaaia saagist valmistatud marja- ja puuviljaveinid. Aastaringselt on veinimõisa oodatud külastajad, kellele pererahvas lahkelt oma tegemisi tutvustab. Külastatakse marjaaeda, veinikeldrit, pakutakse oma valmistatud jooke proovida, räägitakse veinijutte ja lugusid mõisaelust. Grupikülastused kuni 50 inimest tuleks ette teatada, kuid mõisapoodi külastama on oodatud ka juhuslikud külalised.
Allikukivi veinid on kergelt ja noorelt joodavad ja pole mõeldud pikaks säilitamiseks. Tooraine tuleb suures osas oma rajatud aiast, aga ka lähemate naabrite aedadest. Toredad marjaliköörid on käsitöönapsude konkursil auhindu kogunud – ebaküdoonia liköör Pauliine on saanud esikoha ja mustsõstraliköör Margaret teise koha. 7-10 veini on degustatsiooniks alati saadaval. Suveperioodil pakutakse kaunis mõisapargis majutust moodsates glämpingu telkides.
Uue-Saaluse
Veinitee ühe kõige lõunapoolsematest taludest leiab Suure Munamäe lähedalt Uue-Saaluselt. Tegu on pereettevõttega, kus kogu töö teevad ära peremees Mati ja perenaine Maris. Neil on Eesti kõrgeimal asetsev mahe astelpaju- ja viinamarjaistandus. Toodetakse veini Eesti toorainest, eelistatult omakasvatatud ja ametlikult mahe (astelpaju, viinamari, õun, pihlakas), aga vahel ka teistelt marjakasvatajatelt, kes asuvad võimalikult lähedal. Paljud veinid kannavad Vana-Võrumaa kaubamärki Uma Mekk. Talu veinituuri käigus saab tutvuda marjaistanduse ja veinitootmisega ja maitsta talus valminud veine koos suupistetega. Põnevaid elamusi pakub veiniteemaline kuldvillak ja pimedegustatsioon, kus tuleb ära arvata veini tooraine. Ettetellimisel pakutakse ka kahekäigulist lõuna- või õhtusööki.
Valikus on vähemalt kümme veini, sh viis mulli- ja vahuveini, kolm valget ja kaks punast veini. Talu püüab oma tegevust korraldada võimalikult keskkonnasäästlikult. Nii valmistatakse veinitootmise vaheproduktidest käsitöödžinni ja marjade pressjääkidest marjajahusid. Eesti joogi konkursil anti ebaküdooniavahuveinile kuldmärk, mustsõstravahuveinile hõbemärk, Solarise viinamarjaveinile pronksmärk. Koostöös Siidrikojaga valminud tootesari kolme mulliveiniga Rosie, Rosanna ja Ruben on valitud Lõuna-Eesti 2020 Aasta Tooteks. Omanäolised komponendid on heas tasakaalus ning raskesti taltsutatava vaarika osav kasutamine näitab veinimeistri taset.
Aru Mõis
Aru mõis on väike mõisakoht Kõrvemaal 85 km ehk tunnise autosõidu kaugusel Tallinnast, kus pererahvas Katrin ja Käärt soojal ajal käsitööveini valmistavad ja külalisi vastu võtavad. Mõisas on tänaseks renoveeritud köök-ait ja korrastatud väike park, arendus käib endise laudahoone renoveerimisel. Katariina tee kaubamärgi all turustatakse ka ürditeesid kohvikutele ja restoranidele.
Pakutakse käsitööveinide degusteerimist, tutvustatakse tootmist, saab jalutada pargis ja kuulata lugusid koha ajaloost. Teehuvilised saavad tellida teetseremoonia. Aru mõisa veinid ja ürditeed kannavad Põhja-Eesti kohaliku toidu märgist.
Veinimaja on väike ja eksootiline, pakkudes praegu veel vaid paari veini. Traditsioonilisel meetodil valmistatud vahuvein Pohl Nature on intrigeeriv kooslus pohlast ja õunast, tuhkkuiv, kõrge happega. Kuiv rabarberivein Metsik Rose on aga väljapeetud kuiva stiili esindaja. Lisaks saab majast küsida ka käsitöönapsu konkursil auhinnatud kanget jooki Õuna Hing.
Ulge talu
Vooremaa veerel Peipsi järve läheduses asub Ulge talu, kus pererahvas on nüüdseks juba aastakümneid kasvatanud erinevaid marjakultuure. Pereisa Aivaril ja pojal Jormal on vastused mitmesugustele küsimustele: kuidas kasvatada edukalt maasikaid, mida armastab kõrvits, miks kasvatada arooniaid või miks mitte valmistada kohalikust toorainest veini.
Valikus on kaks veini – Kõrvitsavein ning Maasika-aroonia vein. Viimane on üsnagi huvitav ja intrigeeriv kombinatsioon kahest vastandlikust toorainest, mis sulavad harmooniliselt kenaks kuivaks toiduveiniks.
Pindi Veinitalu
Võrumaal asuv Pindi Veinitalu on ema ja tütre hobipruulimisest alguse saanud väike pruulikoda. Siin valmivad nii Lõuna-Eesti metsasaadustest kui ka kohalikust toorainest omapärased marja- ja puuviljaveinid. Veine on igale maitsele – nii kuiva, poolkuiva kui dessertveini. Degustatsioone korraldatakse Andri-Peedo kitsefarmis, kus veinide kõrvale pakutakse kitsejuustu ja muid kitsepiimatooteid. Muide – ka kitsejuustud on veinimeistri valmistatud.
Väga värske ja jõhvikase maitsega mullivein Kurõmari, sõstra-piparmündi mullivein Hõrak, poolkuiv ebaküdooniavein ning täiesti omanäoline Õuna-karamelli vein ootavad maitsjaid.
Kanarbiku Veinitalu
Karsklasest veinimeister Meelis alustas veinitegemisega 2009. aastal. Kaks aastat hiljem Maalehe ja Veinivilla koduveinikonkursil saavutatud 3. koht andis enesekindlust ja julgust juurde asjaga edasi minna. 2012. aasta sama konkursi võit kinnitas seda veelgi. Edasised mõned finaalikohad ja 2018. aasta 2. koht viisid lõpuks selleni, et ametlik Kanarbiku Veinitalu vormistada. Ettevõte asub Tartumaal Elva vallas Vallapalu külas. Põhitegevuseks on marja- ja puuviljaveini ning mahla tootmine. Toorainena kasutatakse Eesti toorainet, rajatud on mustsõstra-. aroonia- ja rabarberiistandus.
Veinid on rikkalikud, pigem poolkuivad ja poolmagusad.
Pootsi
Pootsi mõisa ajalugu ulatub 16. sajandisse. Mõisal on rääkida palju lugusid, alustades tublist mõisaomanikust Hansust, kes ostis selle 1939. aastal baltisakslase parun Maydelli käest ning lõpetades maapõue peidetud konjakiaardega. Tänaseks on mõis renoveeritud ning sinna on rajatud kaasaegne marjaveinitehas. Mõisa ümber laiub suursugune iidne park ning 1000 puuga kirsiaed. Mõisas korraldatakse ekskursioone ja degusteerimisi, kontserte ja teatrietendusi.
Pootsi veinivalikus on peamiselt mulliveinid ebaküdooniast, rabarberist maasikaga ja vaarikaga, mustsõstar, aga ka ilma mullita kuivemad ja magusamad vaarikad ja muud marjad. Mullijoogid on saksapärase maitsebuketiga kergesti joodavad rahvaveinid. Maja eripäraks on kirglikud katsetused marjaveinide tammevaadis laagerdamisega. Nende vaarikavahuvein 2019 valiti Pärnumaa aasta tooteks.
Hirveaia
Alatskivil lossi ümbritseva kiviaia taga asub vana mõisaaegne jääkelder, mis on saanud uue hingamise. Just selles ajaloolises hoones saab tutvuda kohaliku kultuuri osaks oleva põdrakanepi teega Ivan Tšai ning käsitööna valmistatud puuvilja- ja marjaveinidega. Degusteerimise töötoas saab proovida viit erinevat veini koos äraarvamismänguga koostisosadest. Ülevaate saab ka veini valmistamise protsessist, pilkupüüdvast Alatskivi mõisast ja kohalikest maitsetest.
Veinid kannavad mõisaga temaatiliselt seotud toredaid nimesid nagu Parunessi põsepuna ja Guvernandi kullake. Erinevaid veine on üle kümne, nii et on, mida proovida. Maja stiil on saledad, kerge kehaga kuivemapoolsed veinid, kus tooraine on selgelt äratuntav, kuid pole pealetükkivalt intensiivne.
Muhu
Muhu Veinitalu kannab edasi Eesti Vabariigi suurima veinitootja Luscher & Matieseni enam kui 100 aastat vana veinitootmise ajalugu. Luscher & Matiesen Muhu Veinitalu on üks Eesti esimesi suuremaid viinamarjakasvatajaid ja veiniturismindust edendav ettevõte. Praeguseks on Muhu Veinitalu istandustes enam kui 2000 viinapuud. Sortidest on kõige enam esindatud Rondo, Solaris ja Pinot Noir. Veinitalu esimene ametlik viinamarjavein valmistati 2016. aasta saagist. Lisaks toodab Muhu Veinitalu ka marja- ja puuviljaveini ning siidrit. Suviti saab Muhu Veinitalus nautida butiik-majutust ja avatud on hooajalisi saadusi pakkuv restoran. Muhu Veinitalu asub Vahtraste külas mere läheduses Muhu saarel.
Weinpalu
Küllaltki uus tootja, kes omale veel küllakutsumise kohta otsib, kuid tuleb ise kutsumise peale heameelega kohale, kaasas toredad mulliga rabarberijoogid. Traditsioonilisel meetodil pudelis kääritatud rabarberi vahuvein Vahur on juba saanud ka Eesti Joogi konkursi hõbemärgi omanikuks. Maitseb pähkliselt, kreemjalt ja hape on mõnusalt tasakaalustatud, mitte agressiivselt ründav.
Siidritootjad
Siidrikoda
Siidrikoda on Otepää kuppelmaastikus asuv joogitööstus ja külastuskeskus, kus igal kevadel saab külastaja nautida traditsiooniks kujunenud Ilo Fest festivali raames üle 9000 kandeeas õunapuu õiteilu. Lisaks siidrile toodetakse Siidrikojas erinevatest õunasortidest mulliga õunamahla ning koostöös Uue-Saaluse veinitaluga ka mulliveine. Joogivalik on täienemas ka kohapeal toodetud kange alkoholiga.
Hiljuti valminud uhiuues tootmishoones saab külastaja tutvuda ringmajanduse põhimõtteid austava ja taastuvenergial toimiva moodsa tootmisega, kus ärakasutamist leiavad ka mahlade pressimisjäägid. Jookide kõrvale ka toidu tootmine on käivitanud kaubamärgi edasiarenduse protsessi ja Siidrikojast on tänaseks saanud rahvusvahelistele turgudele sihitud kaubamärk KODAS. Kel Võru keel arusaamatu, siis tõlkes Eesti keelde tähendab see sõna kotkast, mis on jätkuvalt tootja logoks.
KODAS tooted valmivad koostöös Toidu ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse teadlastega. Teadusliku lähenemise plussidest räägivad medalid rahvusvahelistel konkurssidel: magusate siidrite kategooria kuldmedal siidrile Mimikri, kuivade siidrite kategoorias hõbemedal siidrile Snoob ja maitsestatud siidrite kategoorias hõbemedal siidrile Säde, pronksmedaliga on hinnatud poolkuiv siider Hipster ja maitsestatud jõulusiider Pööripäev – kõik International Cider Challenge’i eri aastate konkurssidelt.
Eesti Toiduliit on hinnanud nii Mimikri kui ka laste pidupäeva joogi Vahukass parimaks piirkondlikuks tooteks.
Majas tehakse nii ühe õunasordi siidrit kui mitmete sortide segusid ning mullid jõuavad jookide sisse gaseerimise teel. Maitsed on puhtad ja põhjamaiselt karged, samas lihtsalt arusaadavad ega nõua pikka peamurdmist. Kõiki neid jooke saab degusteerida ja kaasa osta vastvalminud restoranis KODAS.
Jaanihanso
Jaanihanso Siidrivabrik on Eesti esimene õunasiidri väiketööstus. Eheda looduse keskel ajaloolisel asulakohal vana talu juurde loodud siidrivabrikus valmistatakse traditsioonilisel meetodil värsketest Eesti õuntest mahe-siidrit. Nende eeskujuks on Somerseti siidrifarmide vaimus tootmine, kus omavahel põimuvad kohalikku keskkonda väärtustav looduslähedus, kõrge kvaliteet ja traditsioonid. Külastus sisaldab viie erineva siidri degusteerimist koos selgitustega, suupisteid ning ekskursiooni vabrikus.
Jaanihanso õunaaias kasvab ligi 5300 õunapuud kuuest sordist, 600 pirnipuud ja mõnikümmend kirsipuud. Peremehe Alvari süda kuulub aga eesti õunale, seetõttu püütakse koos Eesti parimate õunakasvatajate ja Maaülikooli teaduritega leida just need sordid, millest saab parimat Eesti siidrit. Ja et see parim on, arvavad ka paljude konkursside žüriid nii kodus kui raja taga:
Jaanihanso Humalaga Siider – kuldmedal, 1. koht humaldatud siidrite kategoorias.
Jaanihanso Sec Méthode Traditionnelle – kuldmedal, 3. koht moodsate kuivade siidrite kategoorias
Jaanihanso Brut Méthode Traditionnelle – hõbemedal kuivade siidrite kategoorias
Jaanihanso Jõulusiider Méthode Traditionnelle – pronksmedal vürtsidega maitsestatud siidrite kategoorias
Jaanihanso Sherryvaadisiider – pronksmedal vaadisiidrite kategoorias.
Jaanihanso Perry Méthode Traditionnelle – 3. koht perry’de kategoorias
Lisaks on kuulsust ja populaarsust kogunud nende magus Jääsiider Ice ning lisaks õunale ka rabarberi ja mustsõstra vahuveinid, ikka ja ainult pudelis kääritatuna.
Avaram pilt
Saagu siin õigluse mõttes ära mainitud ka need puuvilja- ja marjaveinitegijad, kes ei kuulu Eesti Veiniteele, kuid kelle jooke leidub kaubandusvõrgus rohkesti. Need on kergete lahjade mullijookide tootja Nudist Tallinnast, Öun Drinks Saaremaalt, siidri ja alkoholivabade ning alkoholiga mulliveinide tootja Mull Drinks Tallinnast ning Peninuki siidrid Tartumaalt. Muidugi ei tohi ära unustada ka vanu suurtegijaid Põltsamaa veinitehast, Võhu Veini, AS Kravondit ja Linda Nektarit, kes on jäänud traditsioonilise nõukahõngulise stiili juurde.