Rías Baixas – särtsakas merepärl Hispaaniast. Aivar Vipper

Rías Baixas – särtsakas merepärl Hispaaniast

Aivar Vipper

Rías Baixas on Galicia kõige läänepoolsem osa ja piirneb Atlandi ookeaniga. Galicia asub Loode-Hispaanias ja piirneb lõunas Portugaliga. Keldid asustasid piirkonna juba ammusel ajal ja kutsusid seda Gallaeci’ks. Lisaks tugevale kultuurilisele mõjutusele meenutab ka kogu loodus pigem rohelist Iirimaad kui tasandikega kaetud Hispaaniat. Sageli roheliseks Hispaaniaks nimetatud Galicia künkaid katab udu, mis varjab graniidist losse, viinamarjaistandusi ja mõisahooneid. Maastik on kaetud paljude järskude mäestikega, mida lõhestavad sügavad jõgede orud, mistõttu jõuab mereliselt niiske ja pehme kliima ka sügavale sisemaale. Ranniku moodustavad erinevad orud, mis tekkisid peale jääaega, kui merevee tase oluliselt tõusis. Need on andnud piirkonnale nime rías ehk „uputatud orud“. Siit leiame nii väiksemaid ehk Rías Altas kui suuremad ehk Rías Baixas.

Hispaania legend räägib, et selline maastik tekkis siis, kui Jumal lõi maailma ning puhkust vajades asetas ta käe Galicias maha. Ta sõrmed kaevusid maasse ja moodustuski Rías.

Jõgedest olulisemad on Ulla ja Miño (Minho), viimane eraldab piirkonda Portugalist, kust leiame väga sarnaseid veine, mille peamine viinamarigi on sama – Albariño (Portugalis Alvarinho).

Rías Baixase ajalugu

Roomlased lõpetasid Galicia vallutamise 19. sajandi paiku e.Kr. Nad lõid aluse piirkonna veinikultuurile ja siit pärit vein saadeti vägedele, kes asusid üle kogu Hispaania ja Euroopa. Pärast Rooma impeeriumi allakäiku saabunud moslemid jätsid õnneks viinapuud puutumata.

Keskajal jõudsid piirkonda erinevad palverännakule tulnud mungad, kes rajasid siia oma kloostrid, tõid kaasa uusi sorte ja veinivalmistamise tehnikaid, mille kohalikud kiirelt omaks võtsid ning oma meele järgi kohandasid. 16. ja 17. sajand oli veininduse õitseaeg. Põhjus tulenes täiustunud veinikasvatustehnikast ning üldisest kvaliteeditõusust. 19. sajandi tööstusrevolutsioon peegeldus ka siinses veinitööstuses – kasutusele võeti uued seadmed, raudtee võimaldas tooteid kaugemale transportida ja see tegi omakorda maailmavallutuse oluliselt lihtsamaks.

Selle tulemusena valisid paljud põllumehed traditsioonilise põllukultuuri asemel palju kasumlikuma viinamarjade kasvatuse. Sellesse perioodi jääb ka väga agressiivne muude põllukultuuride asendamine viinamarjadega ning veini valmistamissektor oli sellal Hispaanias kõige rikkam. Ent 19. sajandi lõpp tõi Galiciasse ka sügava majandussurutise, mille tagajärjel vähenes piirkonna rahvastik ning viinamarjakasvatus jäi tagaplaanile või hävines suuresti. Peale suuri 20. sajandi sõdu taastusid viinamarjaväljad alles 80ndatel. Hispaania ühinemise järel Euroopa Liiduga saabusid piirkonda suuremad investeeringud, mis võimaldasid piirkonna veinindusel tõeliselt õitsele puhkeda.

Kuigi tänapäevase Rías Baixase veiniajalugu on lühike, on kuulsus saavutatud kvaliteetse, värske ning särtsaka valge veini valmistamise piirkonnana. Erinevalt muust Hispaaniast on siin tammelaagerdusega valgete veinide valmistamine pigem erand kui traditsioon.

Kliima ja pinnas

Rías Baixas asub atlantilise kliimaga piirkonnas. Pehmed ja vihmased talved mööduvad pigem märkimisväärse külmata, temperatuurid on keskmiselt 9-10°C. Kevadised harvad öökülmad ei avalda suuremat negatiivset mõju, suuremaks mureks on kevadised tugevad vihamad, mis võivad pungasid kahjustada.

Suvel saabub Assooridelt kõrgrõhkkond, mis toob leevendust liigniisketele tingimustele, kuid temperatuurid ei tõuse väga kõrgele. Samas võib mõnes piirkonnas suviti esineda tugevat vihma ja rahet, mis intensiivistuvad sügise saabudes.

Keskmine sademete hulk on suur, 1325 mm aastas, samas balansseerib seda suur aastane päikesetundide arv, 2200, mis tagab suvise keskmise temperatuuri 25 °C.

Kvaliteetse veini valmistamiseks on aia asukohavalik suure tähtsusega – parimaks loetakse päikeselisi nõlvasid, mis on põhja poolt kaitstud.

Tänu sellistele klimaatilistele tingimustele on Rías Baixase sisekasvualad kogu piirkonnas laiali pillutataud. Ikka selleks, et siin oleks üleüldse võimalik kvaliteetset veini valmistada.

Pinnases on domineerivaks graniit, millele lisanduvad kiltkivi, erinevad setted, liiv, savi ja muda.

DO Rías Baixas

Kasutatavateks viinamarjadeks on Albariño, Loureira Blanca, Treixadura, Caiño blanco, Torrontés ja Godello valgetest ning Caiño tinto, Sousón, Espadeiro, Loureira tinta, Brancellao, Mencia ja Redral punastest.

Põhiliseks sordiks on Albariño, mis moodustab 96% kogukasvualast. Kuna piirkond on just sellele sordile fokusseeritud, siis loodigi 1980 aastal Denominación Específica Albariño.

Kahjuks näitasid läbirääkimised EL-ga, et sellist ühe sordi apellatsiooni ei ole võimalik peale ühinemist enam kasutada. Sellest tulenevalt loodi 1984. aastal Consejo Regulador (kohalik juhtorgan, mis tagab lubatud viinamarjasortide, viinamarjakasvatustavade, veinivalmistamise ja vananemisprotseduuride järgimise) ja ühinemise üleminekuaja lõpuks 1988. aastal võeti kasutusele Rías Baixase D.O.

Esimeseks aastakäiguks oli 1987 – veini valmistas 14 veinikeldrit.

Algselt koosnes DO Rías Baixas kolmest eraldiseisvast alampiirkonnast: Val do Salnés, Condado do Tea ja O Rosal. 1996. aastal liideti Soutomaiori alampiirkond ja 2000. aastal lisati Ribeira do Ulla.

Val do Salnés, mis asub piirkonna põhjapoolses osas, on jahedam ja niiskeim. Sama jahe, kuid kuivem on Ribeira do Ulla kui kõige põhjapoolsem alampiirkond, mis asub sügaval sisemaal ja on Ulla jõega eraldatud. Portugaliga piirnevad Condado de Tea ja O Rosal, mis on piirkonna kaks lõunapoolseimat alampiirkonda. Condado de Tea on sisemaal ja soojem, ning O Rosal on rannikuäärsem ja jahedam – mõlemad ääristavad Miño jõge ning katavad selle nõlvasid maaliliste terrassidega. Alampiirkondadest väikseim Soutomaior asub Rías de Vigo tipus asuvate küngaste nõlvadel.

Albariño – oma laps või lapsendatud?

Albariño päritolu kohta on erinevaid teooriaid. Mõni spekuleerib, et see on pärit Kesk-Euroopast ja leidis tee piirkonda, kus rändasid germaani rahvad 5. sajandil. Mängides sõnaga Albariño (Alba – valge, rinho – Rheini äärest), räägitakse sugulusest Rieslinguga. Maitseprofiil võib seda mõtet isegi toetada, ent DNA uuringud on selle teooria ümber lükanud.

Teised väidavad, et Albmenteño viinamarja viisid Hispaaniasse Armenteira kloostri tsistertslastest mungad 12. sajandil. Tänapäeval valitsev teooria on aga see, et Albariño on piirkonna põliselanik tänu oma võimele õitseda ja luua eripäraseid veine piirkonna ainulaadsetes ja keerulistes kasvutingimustes.

Reeglid ja veel kord reeglid

Kuigi tundub, et tegemist on lihtsa piirkonnaga, kus veinipudeleil välja toodud info on üheselt arusaadav, ei ole asjad siiski päris nii lihtsad. Erinevaid nõudeid on piirkonnas palju.

Rías Baixas Albariño (ainuke lubatud ühe sordi vein): 100% Albariño. Minimaalne alkoholisisaldus 11,3%.

Rías Baixas Condado de Tea (977 ha, Portugali piiri ääres, Minho jõe kallastel asuv alapiirkond on Atlandi ookeanist kõige kaugemal ning sellest tulenevalt on veinid täidlased, lopsakad ning vähema happega. Pinnas on graniit ja kiltkivi ): 70% Albariño ja Treixadura. Minimaalne alkoholisisaldus 11%.

Rías Baixas Rosal (582 ha, graniidine aluspinnas, millel alluviaalsed setted): 70% Albariño ja Loureira. Minimaalne alkoholisisaldus 11%.

Rías Baixas Val do Salnés (suurim alapiirkond 2290 ha, kõige läänepoolsem alapiirkond, mille graniidine ja kaljune pinnas annab väga häid veine ): 70% Albariñost. Minimaalne alkoholisisaldus 11%.

Rías Baixas Ribeira do Ulla (kõige põhjalpoolsem ala, 162 ha): 70% Albariñost. Minimaalne alkoholisisaldus 11%.

Rías Baixas Soutomaior (16 ha, kõige väiksem alapiirkond Atlandi ranniku lähedal. Pinnas on liiv koos graniidise aluspinnasega): 70% Albariño.

Rías Baixas Barrica: Igasugune Rías Baixase vein, mis on vähemalt kolm kuud tammevaadis laagerdunud (kuni 600 liitrit, laagerdumisaeg kuudes või aastates peab olema sildil kirjas). Minimaalne alkoholisisaldus 11,5%.

Rías Baixas: Toodetud ükskõik milliste heakskiidetud valgete sortide segust. Minimaalne alkoholisisaldus 11,3%.

Rías Baixas Tintos: Toodetud mis tahes heakskiidetud punaste sortidega (olenevalt aastast on nende osakaal 1-5%). Minimaalne alkoholisisaldus 10%.

Rías Baixas Espumosos (viimasel ajal järjest rohkem populaarsust võitmas): Toodetud mis tahes heakskiidetud viinamarjasordiga. Minimaalne alkoholisisaldus 11,3%.

Pinnas on rikas mineraalide poolest

Rías Baixase pinnas on kõigis viies alampiirkonnas üsna ühtlane, domineerib graniit. Peamiste jõgede ja lisajõgede orgudest leiame ka alluviaalseid ladestusi – savi, muda, liiva ja kruusa segu. Mullas suhteliselt vähe orgaanilist ainet ja äärmiselt kõrge mineraalsus – ideaalsed tingimused Albariño jaoks ning Rías Baixase kuulsate ja iseloomulike valgete veinide tootmiseks.

Üle 99% kogu Rías Baixas toodetud veinist on valge. Erinevused mikrokliimas, terroir’is ja viinamarjasortides viies alatsoonis ning erinevad veinivalmistamise tehnikad suudavad luua imelise mitmekesisuse. Stiilid ulatuvad Val do Salnés’i kargest aromaatsest melonilisest karakterist kuni O Rosali virsikuse pehmema stiilini ning Condado do Tea vähem puuviljase ja rohkem ürdise ning maisema stiilini.

Kuigi alapiirkonnad pakuvad väga eriilmelisi veine, leiame ka palju sarnaseid jooni: värvuselt kahvatukollased, maitselt karged, elegantsed ja värsked. Veinid on kuivad ja aromaatsed, täis troopilisi luuvilju (valge virsik, aprikoos, mango), lisaks melon, ananass ja kuslapuu. Läbivaks jooneks on hea happesus, mineraalsus ning elegantselt integreeritud alkohol.

Viinamarjakasvatus

Albariño võrahooldus ja üles sidumine on määrava tähtsusega, et tagada ühtlane ning terviklik küpsemine. See on kvaliteedi jaoks ülioluline. Viinapuud on tavaliselt istutatud suurte vahedega ja toetuvad pergola-le, mis on välja raiutud samas pinnasest pärit graniidist. Kuna piirkonnas on kõrge sademete hulk ja niiskus, seotakse viinapuud võimalikult kõrgele traadist sõrestikule, mida nimetatakse “parraseks” ja mis on ankurdatud graniidist postide külge. Parras on kuni 2,5 meetri kõrgune, võimaldades tuule jaoks maksimaalset looduslikku ventileerimist. See aitab vältida hallituse teket ning soodustab samas marjade ühtlast küpsemist. Lisaks traditsioonilsele parras-süsteemile kasutavad uuendusmeelsemad tootjad ka Double Cordoni süsteemi, mida nimetatakse siin Espalderaks.

Kasutatakse põhiliselt käsitsi korjet ja ja juhitud temperatuuriga kääritust, mis on aluseks kvaliteetse veini valmistamisele. Tihti pikendatakse kestakontakti enne kääritust veinivirdega kuni mitme päevani, see lisab veinile sügavust, aromaatsust ja struktuuri.

Samuti on populaarseks muutunud metsiku ehk kohapeal leiduva pärmi kasutamine, mis toob ehedalt välja Albariño iseloomu ja terroir’ omapära.

Vaadilaagerduse kasutamine pole piirkonnas väga levinud, kuid mõned tootjad seda aeg-ajalt siiski teevad, eriti kui tegemist on väga sooja aastaga ning viinamarjad on saavutanud täiusliku küpsuse. See annab veinile juurde struktuuri ja maitset. Ka malolaktilist kääritamist, osalist või kogu veinile, kasutatakse aeg-ajalt, et anda veinile ümaramat ja pehmemat maitseprofiili ning tagada pikem arengupotentsiaal.

Piirkonnas on laialdaselt levinud veini hoidmine settel ka peale käärimist ning kuni pudeldamiseni.

Kvaliteedikontroll

Päritolu ja kõrgeimatest kvaliteedistandarditest kinnipidamise tagamiseks kannavad kõik Rías Baixase veinid Consejo Reguladori ametlikku etiketti. Consejo kontrollib kasvuaasta ja saagikoristuse ajal regulaarselt viinamarjaistandusi tagamaks, et kasvatajad järgiksid istutatud viinamarjasortide, istutustiheduse, sidumismeetodite ning lubatud saagikuse reegleid. Pärast saagikoristust kontrollitakse keldreid veendumaks, et viinamarjade mahud vastavad koristatud kogustele. Enne villimist proovib Consejo esindajatest koosnev degusteerimiskomisjon iga veini kvaliteeti ja viib läbi organoleptilise hindamise. Seejärel saavad veinid ametliku Rías Baixase kvaliteedimärgise.

Kokkuvõtteks

Noor ja väike DO: Kvaliteetne valge vein Loode-Hispaaniast, “Roheline Hispaania”

Pindala kokku: 4.043 ha

5,265 viinamarjakasvatajat

204 veinimaja

~ 21.000 erinevat blokki/aeda

Keskmine aiasuurus: 1.860 m2

Käsitsi korje ja kontrollitud temperatuuriga transport

Kiire pressimine, et vältida oksüdeerumist

Fermentatsioon toimub juhitud temperatuuriga terastankides

Pikem kestakontakt – annab lisavärskust

Metsiku pärmiga kääritus

Tammes kääritamine ja laagerdumine pigem erand

Malolaktiline kääritamine – eesmärgiga saada ümarama ja pehmema profiiliga veini

Unikaalne kliima ja väga mineraaliderikas pinnas, mis on sarnane Loire Valley (Prantsusmaa), Uus-Meremaa või Rheingauga (Saksamaa)

Piirkonnale omased sordid tagavad erilisuse

Väikesed viinamarjaaiad: nõuavad palju käsitsi tööd

Eriline viinamarjaistikute sidumise süsteem (emparrado), mereline kliima ja aiad otse mere kaldal

Modernsed veini valmistamise tehnikad on ühendatud traditsiooniliste meetoditega

Rías Baixase veinid on mõeldud tarbimiseks võimalikult noorelt, ideaalis kahe-kolme aasta vanuselt. Väga head kaaslased mereandidele ja kalaroogadele, aga samuti Aasia ning Mehhiko köögile