Kalev Kesküla veiniauhind sütitab lisaks veinikirele ka veinist kirjutamise kirge
Ketri Leis
Ilma kireta ei vea inimhinge mitte ükski vedur. Ja oi, kuidas vein on kirg! Ilma kireta seda maailma jälgida, selles elada ja teda hingata ei ole võimalik. Kalev Kesküla kirg veini vastu on sütitanud paljusid noori ning kiskunud veiniteadmiste juurde. Kindlasti jätkub see trend veel pikka aega. Kalev Kesküla pärand veinikirjandusse on olnud suurejooneline ja äärmiselt oluline emakeelse teabe levikule. Mäletan, kui võtsin ise alles esimesi tagasihoidlikke samme joogimaailmas ja kui oluliseks sai siis „Suur veinijuht“. Usun, et see raamat on iga kodumaa sommeljee raamaturiiulis aukohal. Veidi räsitud suurest lugemisest, kuid leiab kasutust siiani.
Kodumaiste kirjatükkide juures on kõige paeluvam, et räägime kohalikust maitsepaletist ning päris eestlase mõttest. See tähendab, et need vähesed veinialased kirjutised peegeldavad meiesuguste hingeelu oluliselt paremini kui ülemaailmselt tuntud ajakirjanike šedöövrid. Kuna ma ise tulihingeline ajakirjade tellija ei ole, siis see preemia annab hea võimaluse ka tagantjärgi tutvuda kirjatükkidega, mis võib-olla õigel hetkel on maha magatud.
Palju rõõmu teeb teemade lai ampluaa. Juttu tehakse nii maailmakuulsatest veiniregioonidest kui vähemtuntud piirkondadest, sommeljeedest ja veinimeistritest, veini ajaloost ja tulevikust. Nähakse kogu tervikut ning iga suurem ja väiksem veinihuviline saab hoida ennast kursis aktuaalsete teemadega.
Mul on ka endal olnud au olla konkursil pärjatud 3. koha tiitliga artikli eest „Parim õppimise viis on võistlemine“. Seetõttu tunnen, et mõistan iga kirjatüki motivatsiooni ja kirge, ükskõik, kas töö autoriks on professionaalne veinikirjanik või asjaarmastaja. Ma usun siiralt, et heas kirjatükis väljendub Kalevile omane snobismi puudumine, mis tema veinikirjutistega nii asjatundlikult kaasas käis. Ehk rääkida veinist kogu talle omases puhtuses. Ilma üleliigsete „litrite ja sulgedeta“. Kirjutada südamest nii, et see haaraks ka lugeja kaasa.
Kalev Kesküla kirjanduspreemia žürii töös osalemise jooksul olen eriliselt nautinud artikleid, millega kirjanikul on isiklik side. Kirg. See, mis meid veinihulle sütitab! See on nii oluline, et sinu ees olev lugu haaraks kaasa. Mulle meeldib lugeda ilukirjanduslikult vürtsitatud lugusid, mis tekitavad tunde, nagu sa oleksid kohal. Ma naudin kirjatükke, kus puuduvad faktivead ning üleolev suhtumine teemasse. Tänane kirjandusaasta viis mind reisile. Ma nautisin täiel rinnal päikeselist Madeira saart, ahmisin sisse biodünaamilisi võtteid veinimaja Gramona näitel ning vaatasin elu läbi roosa veiniklaasi. Ma tegelesin mõttes investeerimisega Bordeaux’ veinidesse ja leidsin end Odessa lähistelt Beykush Winery’st avastamas Pinotage’i! Milline suurepärane võimalus minna rännakule!
Kalev Kesküla veinipreemia on veiniinimestele äärmiselt tähendusrikas preemia. See julgustab kirjutama. See julgustab avastama meile armastatud maailma läbi kirjatükkide. Jääb vaid loota, et hea käega kirjanikke tuleks juurde ning leiaksime emakeeles veelgi rohkem lugemist, millega virtuaalrännakule minna.
