Jura veinid. Kas soodne alternatiiv burgunderitele või midagi hoopis enamat?
Raili Hein
Jura on väike eraldatud piirkond Ida-Prantsusmaal, mis paikneb Burgundia ja Šveitsi Alpide vahel. Essees püüan välja selgitada, mis on suure ja kurikuulsa Burgundia naabruses paikneva Jura eripära. Kuidas seda piirkonda käsitleda – kas soodsa alternatiivina burgunderitele või on selles paigas midagi hoopis enamat?
Jura veinipiirkond on kõigest 80 km pikkune riba suunaga põhjast lõunasse Jura aheliku ja Kõrg-Alpide vahel. Veiniaiad asuvad peamiselt 250–400 m kõrgustel mäenõlvadel ja nende pinnas koosneb mergli-, savi- ja lubjakivimuldadest. Kliima on kontinentaalne ja sarnaneb naabruses asuva Burgundia omaga. Piirkond on väga külm ja viinamarjade kasvuperiood hiline, mis viib selleni, et mõnikord ulatub saagikoristus novembrini või isegi detsembrini.
Veiniaiad moodustavad ligikaudu 1850 hektarit ehk 0,2% Prantsusmaa viinamarjakasvatusalast, samal ajal kui Burgundia veiniaiad moodustavad viimasest ligikaudu 3%. Tänaseks on Juras 230 viinamarja-kasvatusega tegelevat talu. See on väga suur hulk väiketootjaid 80 kilomeetril.
Kuigi suurema osa moodustab Chardonnay, kasvatatakse ka oma piirkonnale omaseid ja omapäraseid viinamarjasorte.
Jura kohalik sümboolne viinamarjasort on Savagnin. See on väga väike hele viinamari, mis valmib aeglaselt, kuid just see on tema eelis külmas piirkonnas. Savagnini veinid on kuivad, värsked ja kergelt vürtsikad. Kohalik punane sort Poulsard on madala tanniinisisaldusega ja sellest pärinevad roséd ja helepunased veinid. Samuti on kohalik viinamarjasort Trousseau. Sellest saadud punast veini kirjeldatakse sageli kui maalähedast, täidlast ja maitserohket. Burgundia lipulaev Pinot Noir on Juras sageli segatud eelnimetatud Poulsardi või Trousseau’ga. Ainult Pinot Noiri’st veinid on Juras Burgundia veinidest kergemad. Värvilt on need heledad ja kehalt kergemad, maitses on palju mahlaseid punaseid puuvilju ja kirsse.
Külmade temperatuuride tõttu on Jura Chardonnay veinid lähedasemad pigem Chablis’ kui Burgundia omadele. Kõrge happesuse vastu võitlemiseks laagerdatakse neid sageli pikka aega tammevaatides. Jura Chardonnayd iseloomustatakse kui lillelist ja elegantset veini. Jura Chardonnays on pinnasele omast mineraalsust ja tolmusust.
Traditsioonilistest Burgundia sortidest valmistatud veinid säilitavad Juras ainulaadse mikrokliima tõttu omapära. Kuid ainulaadsete kohalike viinamarjasortide ja karmi kliima tõttu erinevad Jura veinid mujal maailmas toodetud veinidest.
Jura kuulsaim vein on Vin Jaune, mida peetakse üheks suurimaks kuivaks veiniks maailmas ja isegi üheks parimaks viiest valgest veinist maailmas.
Traditsiooniliselt valmistatakse seda veini võimalikult hilja korjatud Savagnini viinamarjadest. Vein laagerdub tammevaatides, kuid Juras ei ole vaadid kunagi korgiga kaetud. Veini aurustumisel tekib veinile õhuke pärmikiht, mis kaitseb seda osaliselt oksüdeerumise eest. Vaadis küpseb vein vähemalt kuus aastat ja kolm kuud. Pikk laagerdus on veini välimusse toonud särava kuldkollase värvi. Aroomidest võib leida ehtsa tulevärgi, milles põimuvad pähklid, kuivatatud puuviljad, vürtsid ja värsked lillenoodid. Maitse on intensiivne ja silmatorkav, tolmune. Domineerivad kreeka pähklid, roheline õun, aprikoosid, kuivatatud puuviljad, eksootilised vürtsid nagu karri, safran ja ingver. Vin Jaune’i on kõige parem dekanteerida paar tundi enne tarbimist ja serveerida 16 kraadini jahutatult. Ideaalselt sobib see kohaliku juustu Comté du Jura või sinihallitusjuustu lisandina, foie gras’ga, aga ka seeneroogadega, vürtsikate kastmete, idamaiste või Kariibi mere toitudega.
Tegemist on ühe maailma kõige uhkema ja pikema elueaga veiniga, säilitamise potentsiaal on 50 aastat! See vein on ajalukku kirjutatud juba ajal, kui Napoléon III ütles pärast selle degusteerimist, et on just maitsnud maailma parimat veini! Vin Jaune on tõesti maailma üks kõige omanäolisemaid veine, mille tarbimine pole niisama lihtne ja nõuab väljakujunenud maitset. Selline pikaajaline valmistamisviis tõstab korralikult ka veini hinda.
Kui tegemist on nii omapärase ja kallihinnalise veiniga, siis on loomulik küsida, miks ei keskenduta ainult selle veini tootmisele, vaid tehakse ikkagi maailmas mujalgi valmistatavaid valgeid, roosasid, punaseid ja magusaid veine?
Põhjus, miks kõik Jura veinitootjad seda veini ei valmista, on loomulikult asjaolu, et kõik piirkonnad Jura’s seda veini toota ei saagi. Lubatud on see vaid kahes piirkonnas – Chateau Chalonis ning Arbois’s. Esimeses, vaid 50 hektarit hõlmavas piirkonnas, tegutseb ainult kaheksa tootjat. Isegi, kui ka teised võiksid toota, eeldaks see lisaks ka erilise mikrokliima olemasolu – kollase veini marjad korjatakse üleküpsetena ja Botrytis Cinerea poolt mõjutatutena. Kehvemal aastal saavad veinimeistrid alati segada Savagnini Chardonnayga ning toota klassikalisemat valget veini.
Selleks, et veinimajad suudaksid elus püsida, valmistavad nad ka lihtsamaid ning klientuurile taskukohasemaid n-ö klassikalisi veine. Klassikaline Côtes du Jura Tradition on samuti vaatides laagerdunud ja oksüdeerumiseks jäetud valge vein, kuid see villitakse pudelisse ammu enne kuueaastase laagerdumisaja möödumist. Sarnaselt on vein pähkline, rohke happe ja vürtsiga, kuid mitte nii võimas kui Vin Jaune – ega ka nii kallis. Need on hea hinnaga veinid, mis toovad suurepäraselt välja piirkonna eripära. Sobivad nad koorekastmes linnuliha või jõeforelli kaaslaseks, aga ka quishi või sufleega.
Jura toodab ka oma stiilis vahuveine. Alates Crémant du Jura loomisest 1995. aastal on toodang pidevalt kasvanud. Seda saab valmistada mis tahes Jura piirkonna viiest viinamarjasordist. Nende segamisel lähtutakse inspiratsioonist ja soovidest. AOC nõuab, et viinamarjad korjatakse käsitsi ja pressitakse tervete kobaratena. Pärast esmast vaatides kääritamist toimub teine käärimine pudelis. Tavaliselt Chardonnayst või Pinot Noir’st valmistatud vahuveinid on kreemjad, rikkalikud, puuviljased, värsked ja mineraalsed, valge või roosa värviga. Vahuveinid on Jura veinidest ilmselt kõige kättesaadavamad ning üldiselt hea hinna ja kvaliteedi suhtega. Sobivad suurepäraselt aperitiiviks ja kokteilidesse. Toidusoovitus on forellisushi suvikõrvitsaga või hoopis dessert puuviljadest ja šokolaadist.
Lisaks valmistatakse valgeid, roosasid, punaseid ning magusaid veine. Ka neisse toodetesse on veinimeistrid pannud oma hinge ning toodetakse väga kvaliteetseid veine. Kaheks kuulsamaks tootjaks peetakse veinimaju Bénédicte & Stéphane Tissot ja Domaine Rolet. Mõlemad veinimajad on ka Eestis esindatud.
Suudab siis väike Jura pakkuda konkurentsi suurele ja maailmakuulsale Burgundiale?
Burgundia ning Jura kuulsust tervikuna tänapäeva mõistes kindlasti võrrelda ei saa. Kui vaadata seda, kui nõutud on Burgundia veinid võrreldes Jura veinidega, siis saab see asjaolu ruttu selgeks. Küll aga on Jura piirkonnas pead tõstmas uue generatsiooni vinged veinimeistrid, kes on asunud usinalt maailma vallutama. Jura piirkonnast leiab palju Chardonnay-põhiseid veine, mis suudavad burgundlastele silmad ette teha! Ainus asi – neid veinimaju on väga vähe. Arvesse peaks võtma ka, et Jura veinipiirkond on kõigest umbes 1850 hektarit, samas kui Burgundia on kuskil 27 600 hektarit. Kuigi Jura suudab Burgundiaga võistelda maitse ja kvaliteedi poolest, eriti just valgete ja Crémant’ide kategoorias, siis kuulsust, mastaapi ja turgude vallutamise võimet arvestades jääb Jura Burgundiale ikkagi tublisti alla.
Samadel põhjustel pole Jura ka veiniturismi seisukohalt esimene eelistus, nii nagu Eesti on küll omapärane, aga külastamiseni jõuatakse alles siis, kui enamik teisi maid on avastatud. Jura on pigem juba väga teadliku veiniarmastaja sihtpunkt. Veinifriike paelub kindlasti piirkonna tundmatus ja see, et seal kasutatakse hoopis teisi viinamarjasorte ning valmistatakse eriti põnevat veini nagu seda on Vin Jaune. Kes on selle veini juba avastanud, soovib kindlasti rohkem teada saada ja veini kohapeal kogeda. Lisaks on tegemist imelise maastikuga piirkonnaga.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Jura on ühelt poolt oma ebatavaliste traditsiooniliste veinidega ja teiselt poolt äärmiselt modernse käekirjaga kaasaegsete veinidega vaieldamatult Prantsusmaa kõige ebaselgem ja ebatavalisem veinipiirkond. Ta jääb ehk suure ja kuulsa venna varju, kuid on teadlikumale veinisõbrale äärmiselt põnev avastamist vääriv ja meeldivaid üllatusi tulvil koht.
Kasutatud kirjandus:
https://www.lepetitsommelier.paris/tout-savoir-sur-les-vins-du-jura/
https://www.hachette-vins.com/tout-sur-le-vin/regions-vins/94/jura/
https://en.maisonduvigneron.com/wine/macvin-macvin-du-jura-blanc-maison-du-vigneron,29.html
Igor Söödi ülevaade Jura piirkonnast
Intervjuu Karl-Erik Laanetiga