apr.72025

Autor Kristiin Mark

 

Viinamarjasort Zinfandel, teise nimega tuntud ka kui Primitivo, kuulub tänapäeval maailma kõige populaarsemate punaste viinamarjasortide hulka. Sarnaselt Tuhkatriinu muinasjutuga on Zinfandeli ajalugu täis segadust ja salapära. Zinfandel, mis jäi algselt varju tundmatute juurte tõttu, on tänaseks tõusnud staariks, saavutades tuntuse ja austuse üle maailma.

 

Enne tuntust ja õnnelikku lõppu ei olnud Tuhkatriinu identiteet kellelegi teada. Paraku jäi printsess pikalt oma kasuõdede varju. Zinfandeli lugu peegeldab metafoorselt iidset muinasjuttu, sest ka see sort elas pikalt kohalike California viinamarjade varjus. 

Arvatavasti jõudsid esimesed Zinfandeli istikud Californiasse kullapalaviku ajal, 19. sajandi keskpaigas. Pärast kullapalavikku kasvas Zinfandeli osakaal ning sellest sai kõige laialdasemalt kasvatatud viinamarjasort Californias. Ühtlasi pakkus see taskukohaseid laua- ja dessertveine. Samal ajal jäi Zinfandeli päritolu saladuseks – hoolimata teadlaste ja veinimeistrite pingutustest ei leitud seoseid ühegi prantsuse ega itaalia viinamarjasordiga. 

Kurja kasuõde kehastab selles loos noobel Cabernet Sauvignon, mis säras Bordeaux’ segudes arengupotensiaali ja kvaliteediga. Kuna kogu maailma veinindus keskendus 20. sajandil aina rohkem kvaliteedile, asendati Zinfandeli põllud järk-järgult prestiižsema sordiga. Seejuures võis tunduda, et Zinfandel oli vaikselt unustusehõlma vajumas, sest seda seostati ainult odavate ning lihtsate veinidega. Samal ajal saavutas California Cabernet Sauvignon järjest rohkem ülemaailmset tunnustust. See tõstis nii turu huvi kui ka veini hinda. Kuigi Zinfandel oli olnud juba üle sajandi osa California veinikultuurist, ei pööranud keegi veel selle tegelikule potentsiaalile tähelepanu, sest kogu valgusvihu oli enda peale võtnud Cabernet Sauvignon.

Mitmetes California piirkondades olid peale kuiva seadust säilinud vanad Zinfandeli viinapuud, mis paistsid olevat  justkui haldjast ristiema võlukepist puudutatud. Kuigi kuiva seaduse ajal oli alkoholi tootmine keelatud, ei pandud kätt ette oma tarbeks koduveini tootmisele. Seepärast säilisid Zinfandeli viinapuud mitmes piirkonnas. Lihtsa koduveini asemel andsid viinapuude marjad erakordselt hea kvaliteediga veini. Tegemist ei ole aga maagiaga – vanadel viinapuudel on omadused, mis rõhutavad viinamarja omadusi paremini.  

Kuna Zinfandel on saagikas sort, mille marjad küpsevad ebaühtlaselt, reguleerivad vanad viinapuud puuduseid looduslikult ise – viinapuude saagikus on väiksem ning marjad kontsentreeritumad. Veinimeistrid avastasid lõpuks Zinfandeli potentsiaali: veinid eristusid sügava maitse ning komplekssuse poolest ja pakkusid alternatiivi teistele populaarsetele sortidele. Kuigi Zinfandel oli enne 20. sajandi lõppu sageli seotud koduveinide ja lihtsamate veinidega, sai selgeks, et õige hooldusega võib sellest sordist tehtud vein tõusta esmaklassiliste veinide hulka. California vanad Zinfandeli-istandused panid niisiis aluse viinamarjasordi hilisemale taassünnile ja kasvavale tuntusele ja andsid veinimeistritele hea põhjuse pühendumiseks.

Veiniteadlased tegid ülemaailmseid otsinguid, et lahendada Zinfandeli müsteerium. Seegi on sarnane muinasjutuprintsiga, kes kristallkinga omanikku üle kuningriigi otsis. 

Esimene juhtnöör oli Itaalia marjasort Primitivo, mis oli ampelograafiliste uuringute põhjal Zinfandeliga sarnane, kuid mitte identne. Selline vihje andis huvilistele lootust leida sort Euroopast ning pärast uusi DNA-põhiseid tehnoloogilisi leiutisi jätkati otsinguid Horvaatias. 2001. aasta talvel leidsidki Horvaatia viinamarjakasvatuse teadlased Kaštela saarel nii-öelda kadunud Tuhkatriinu: peaaegu väljasurnud iidse sordi nimega Crljenak Kaštelanski, mis oli DNA uuringute põhjal identne Zinfandeliga. Hiljemates uuringutest selgus, et selle marja kõige varaseim registreeritud nimi oli Tribidrag, mida kasutati Dalmaatsias juba keskajal. Tribidragi ning Primitivo sõnade vahel on seejuures selge lingvistiline seos: Primitivo, ladina keeles primitivus, tähendab varajast õitsejat, ning Tribidrag, kreeka keeles πρωι καρποζ, tähendab varakult küpsevat marja. Avastus tõi marjasordile uue hingamise ning aitas rõhutada selle kultuurilist ja ajaloolist tähtsust. Selle uudisega jõudis pikk otsingute teekond lõpule. Zinfandel leidis oma tõelise identiteedi ja lugu leidis omakorda õnneliku lõpu. 

Tänapäevaks on Zinfandel jõudnud tähtsaima verstapostini, saavutades märkimisväärse positsiooni maailma veinikaardil. California veinimeistrid on Zinfandelist oskuslikult valmistanud väljapaistvat veini, mis konkureerib teiste mainekate marjasortidega. Üks esimestest  Zinfandeli potentsiaali maailmale tutvustajatest on mees nimega Paul Draper, kes liitus Ridge Vineyards veinimajaga 1969. aastal. Tema töö tõestas, et Zinfandel ei ole pelgalt lihtne ja üdini marjane vein, vaid on võimeline saavutama sügava komplekssuse ja pikaealisuse. Veinikriitikute tähelepanu äratasid näiteks Zinfandelil põhinevad segud Geyserville ja Lytton Springs, mis on valmistatud vanadelt viinapuudelt pärinenud marjadelt ning mille puhul järgitakse orgaanilise veinivalmistuse põhimõtteid. Kuulsad veinikriitikud Robert Parker ja Stephen Tanzer on veine kõrgelt hinnanud ja toonud välja nende tasakaalu, keerukuse ja pikaealisuse potentsiaali. Tänu pühendunud veinimeistrite pingutustele on Zinfandel saavutanud staatuse, mis ületab kunagised negatiivsed eelarvamused. Tänapäeva California turul leidub nii noori, marjaseid ja kergesti joodavaid Zinfandelist valmistatud veine kui ka tipptasemel, tasakaalukaid ja pikaealisi veine.

Zinfandeli lugu on Ameerika veinimaailma versioon Tuhkatriinu muinasjutust, kus algselt tundmatust viinamarjast kujuneb veinimaailma favoriit. Ajaloolised raskused ja kahtlused marja päritolu üle lisavad vaid Zinfandelile müstilisust. Zinfandel särab tänapäeva veinide hulgas oma erilise ja rikkaliku maitsebuketiga ja on inspireeriv näide sellest, kuidas õige hool ja pühendumine võivad viinamarjasordile tõelise tähelennu anda.

LOE KA TEISI ESE SOMMELJEE KURSUSE ÕPILASTE ESSEESID:

“Mis kasvab Suure Hiina müüri taga?” Autor Katrin Oja

“Väljakutsed joogi ja söögi sobitamisel põhjamaade köögis” Autor Miina Saak

 

 

Kasutatud kirjandus