CHENIN BLANC – LÕUNA-AAFRIKA VERSUS PRANTSUSMAA
NII KVALITEEDIS KUI MAHUS

Reet Melia Sildre

Chenin Blanc ehk Pineau de la Loire ehk Steen – see on üks enim alahinnatud viinamari – hüüavad nagu ühest suust kõik vähem ja rohkem tuntud sommeljeed ning veinitundjad nii Eestist kui laiast maailmast. Võtke või jätke, aga Chenin Blanc „pole lihtsalt moes“, tuleb meil kurvalt tõdeda. Kuidas ometi on saanud selline seletamatu ülekohus osaks sellele niivõrd mitmetahulise lõhna- ja maitsepaletiga viinamarjasordile, millest saab valmistada sedavõrd eriilmelisi veine?

Üheks põhjuseks võib olla seesama äsja plusspoolena väljatoodud mitmekülgsus ehk teisisõnu on Chenin Blanc iseenda edukuse ohver! Näiteks Marlborough’ Sauvignon Blanci või Friuli Pinot Grigio puhul tarbijal veini kohta väga lisaküsimusi ei teki, sest ta teab täpselt, mida oodata, ent Chenin Blanc’i puhul olukord sootuks teine. Tema mitmekesine profiil ja eri stiilide lai levik muudab selle veini tarbija jaoks küll põnevaks, aga ka pisut segaseks. On see kerge vein või hoopis täidlane? Rikkalik, kompleksne, tammes laagerdunud? Kuiv? Poolkuiv? Magus? Pole välistatud, et erinevas olukorras võib kõikidele neile küsimustele olla vastuseks kindlameelne „jah“. Lõuna-Aafrikas on kasutusel üks humoorikas metafoor, mille kohaselt Chenin Blanc on nagu isiksushäirega purjus koomik, sest ta võib sõna otseses mõttes olla ükskõik milline – sellest saab valmistada niivõrd erinevat veini.

Chenin Blanc’il on pikk ajalugu. Arvatakse, et see pärineb Prantsusmaalt Anjou piirkonnast juba 9. sajandist ja tõenäoliselt oli see siis tuntud kui Chenere. 15. sajandil, varsti pärast eksporti Loire’i orus asuvasse Touraine’i piirkonda, nimetati sort Mont Chenini järgi ümber Chenin Blanc’iks. Chenin Blanc’il on ka Lõuna-Aafrikas pikk ja huvitav ajalugu. Arvatakse, et see sort kuulub esimeste viinapuude hulka, mis saabusid sinna aastal 1655 kuberner Jan van Riebeecki ajal. Varajased dokumendid viitavad kolmele sordile: Groendruif (Semillon), Fransdruif ja Steen. Tundub, et nimede Fransdruif ja Steen päritolu on omavahel põimunud. On teooria, et nimi „Steen” tekkis siis, kui neemele elama asunud hollandlased nimetasid „Listani” (sordi „Fransdruif“ nimetus Prantusmaal) ümber „La Staniks”, seejärel „De Steeniks” ja lõpuks „Steeniks”. 1963. aastal võrdles tollane Stellenboschi ülikooli viinamarjakasvatuse juht professor C. J. Orffer Chenin Blanc’i ja Steen’i ning mõistis, et tegu on ühe ja sama sordiga. Kui 20. sajandi esimesel poolel oli Steen’i kuulsus Lõuna-Aafrikas seotud rohkem brändi valmistamisega, siis 1960. aastatel hakati valmistama Lieberstein’i – Steen’i ja Clairette Blanche’i poolmagusat blendi, mida saatis toona fenomenaalne edu. Sellest sai kõnealusel ajahetkel maailma enimmüüdud vein.

Varajase õitsemise ja hilise valmimisega sort on vastuvõtlik Botrytis Cinereale ehk väärishallitusele ja võimaldab seega toota ka tipptasemel dessertveine. Kõrge happesus on tasakaalu säilitamise võti ja muudab selle sordi eriti sobivaks vahuveini tootmisel. Tänapäeval saame Chenin Blanc’ist valmistatavate erinevat stiili veinide kohta koostada päris pika loetelu – traditsioonilisel meetodil valmistatud vahuveinid, kerged, kuivad, suvised, värsked, särtsakad rahulikud veinid, komplekssed tammelaagerdusega valged veinid, Botrytisega dessertveinid! Te vaid nimetage veinistiil ja ma olen enam kui kindel, et keegi kusagil valmistab Chenin Blanc’ist justnimelt sellist stiili veini. See prantsuse päritolu sort on vaieldamatult maailma kõige mitmekülgsemat veini andev viinamari, konkureerides kohati, kui üldse, ehk ainult Rieslinguga.

Chenin Blanc’i lõhna- ja maitseprofiil on ääretult mitmekesine. Puuviljanoodid ulatuvad küdooniast, õunast, pirnist ja erinevatest tsitrusviljadest kummeli ning troopiliste küpsete ananasside, banaanide ja passioniviljadeni. Ka värske murune või siis magusalt mesine, aga ka ränikivine ja kergelt suitsune mineraalne karakter on olenevalt kasvukliimast sellele sordile omased. Lisaks veel kümned erinevad puuviljased, herbaalsed, floraalsed, mineraalsed, pähklised, vürtsised aroominüansid. Maalähedastest lõhnadest on sordile omane märja villa aroom, mis sõltuvalt veini stiilist võib olla seal kas tahtlikult või vahel viidates veiniveale. Chenin Blanc’i puhul on üldjuhul tegu esimese variandiga.

Et seda prantsuse päritolu viinamarjasorti paremini mõista, tuleb meil vaadelda lähemalt erinevaid piirkondi ja veinivalmistamise stiile. Ilmselt nõustute väitega, et mitte ükski teine koht maailmas, kui tema sünnikoht Loire’i org Prantsusmaal, ei pretendeeri Chenin Blanc’i sünonüümiks? Kohaliku, Loire Valley Wines bureau andmetel ulatub Chenin Blanc’i ajalugu Prantsusmaal enam kui 1000 aasta tagusesse aega. Loire’i orus võib Chenin Blanc’i küpsemine olla nii ebaühtlane, et viinamarjad tuleb korjata tavaliselt käsitsi vastavalt valmimise järjekorrale. Kõrge happega, vähem küpsed viinamarjad on suurepärane baasmaterjal vahuveinide jaoks. Küpsemaid viinamarju kasutatakse aromaatsetes off-dry tüüpi veinides. Viinamarjade korjeaja lõpus valmivad aga juba väärishallitusega nakatunud marjad, milles on kontsentreerunud suhkrud ja mis annavad rikkalikke apelsinimarmelaadi, ingveri ja safrani maitseid ning aroome. Neist hiljakorje marjadest valmistatakse kuulsaid dessertveine nagu Quarts de Chaume ja Bonnezeaux. Tõsi, Prantsusmaal on see sort peidetud kohalike päritolunimetuste taha või kuulub ta seguveinidesse: Coteaux du Layon, Bonnezeaux, Quarts de Chaume, Savennières, Anjou, Crémant de Loire, Coteaux de l’Aubance, Jasnières, Montlouis, Saumur või Vouvray. Need võivad olla nii kuivad, poolkuivad kui ka päris magusad.

Tootmine leiab aset oru keskmistes alampiirkondades – Vouvray, Anjou, Saumur, Savennières ja Coteaux du Layon. Kliima ja pinnas mängivad siin stiili kujundamisel olulist rolli ning veini valmistatakse igal võimalikul moel – kuivast magusani ja muidugi ka vahuveinina. Tours’i linna idaservas Vouvray’s asuvad veinivalmistajad toodavad nii vaikseid kui ka vahuveine. Sõltuvalt aastast võivad veinid olla kuivad või magusad, tavaliselt kerged, puuviljased ja lillelised.

Vouvray’st läänes asuvates Anjous ja Saumuris ning Saumuri linna ümbritsevas piirkonnas valmistatakse piirkonna savisel pinnasel ja pisut jahedama kliimaga aladel kargema ja rohelisemate puuviljade iseloomuga veine. Uutes tammevaatides veinide küpsemine on omane Anjou vaiksetele, kuivadele veinidele, samas kui Saumur on tuntud traditsioonilisel meetodil valmistatud vahuveini Crémant de Loire’i poolest. Lääne pool asuvad alampiirkonnad Savennières ja Coteaux du Layon. Keskmised temperatuurid on siin kõrgemad kui Vouvray’s ja seega on Savennières’ Chenin Blanc täidlasem ja komplekssem, vihjetega troopilistele puuviljadele, mis lisavad veinile juurde kehandit ja rikkalikku maitset.

Coteaux du Layonis pakuvad sügisesed udud ideaalseid tingimusi piirkonna kuulsate botrytisega dessertveinide tootmiseks. Quarts de Chaume’i ja Bonnezeaux’ küla veinide mesised, röstised ja tsitrusekoore nüansiga noodid tõstavad need veinid maailma parimate dessertveinide hulka.

Maailma suurim Chenin Blanc’ist veinide tootja on aga Lõuna-Aafrika Vabariik. Seda segatakse seal ka selliste viinamarjasortidega nagu Semillon, Viognier ja Marsanne, eesmärgiga saada rikkalikuma stiiliga tammes laagerdunud Chardonnay sarnane, kuid puuviljasema maitsega vein. Samuti segatakse seda Sauvignon Blanc’iga, et luua värsket ja särtsakat kuiva veini. Chenin Blanc’i kasvatatakse kõikides Lõuna-Aafrika veinipiirkondades, mahult kõige enam Breedekloof’i, Paarli’i, Swartland’i, Worcester’i ja Olifants River’i aladel. Valmistatakse kõiki erinevaid stiile, näiteks floraalsem ja aromaatsem vein tuleb Stellenboschi piirkonnast, rikkalikult puuviljane Swartlandist.

Tõepoolest, kui esmapilgul võiks Lõuna-Aafrika embleemiks pidada hoopis tumedakestalist viinamarja Pinotage, siis mahtude alusel on kindel liider Chenin Blanc, kohalikele Steen, hõlmates rohkem kui 18 protsenti seal kasvatavatest viinamarjadest. Tegelikult kasvatatakse Lõuna-Aafrikas hetkel rohkem Chenin Blanc’i kui kõikjal mujal maailmas kokku. Ja seda vaatamata asjaolule, et Chenin Blanc’ist veini tootmine on sealmail viimastel aastakümnetel vähenenud. Kui 30 aastat tagasi moodustas see mari enam kui 30 protsenti istandustest, siis nüüd tuleb kasv meie kõigi õnneks hoopis sealsete veinide kvaliteedi tõusu pealt. Kvaliteetsete Chenin Blanc’ide tootmine on hetkel kindlasti kasvutrendis, mistõttu see LAV’is toodetav vein aina enam rahvusvahelist kuulsust ja tähelepanu pälvib. Veinide kvaliteedi tõusule on viimasel paarikümnel aastal aidanud kaasa nii saagikuse vähendamine kui vanade, 20-30aastaste viinapuude kasutamine. Sealsete tuntud veinipiirkondade – Stellenboschi, Swartlandi ning Paarli veinid on üldjuhul rikkalikumad ja kontsentreeritumad kui Loire’i oru omad, mille rohelised mineraalsed noodid on asendunud küpsete puuviljastega, nagu ananass, melon ja banaan.

Kvantitatiivselt on ülekaalukalt kindel number üks Chenin Blanc’i tootja maailmas Lõuna-Aafrika Vabariik, moodustades oma 18 500 hektariga 53% maailma tootmismahust. Teisele kohale platseerub ligi poole väiksema ehk 28% osakaaluga Prantsusmaa – Chenin Blanc’i viinapuude all on pisut alla 10 000 hektari. Järgnevad Ameerika Ühendriigid üheksa ja Argentiina seitsme protsendiga, kõik ülejäänud piirkonnad on marginaalsed. Seega, LAV koos Prantsusmaaga annab kokku pisut üle 80% ja lisades neile veel eelpool mainitud kaks riiki, moodustavad nad neljakesi 97% Chenin Blanc’i kogu maailma tootmismahust. Kui arvuliselt on selge liider LAV, siis kvaliteedi osas pole esikohta niisama kergelt välja hõigata võimalik, pealegi oleks tegu täiesti subjektiivse valikuga. Kindlalt võib aga väita, et varem aastakümneid odavat ja lihtsakoelist veini andnud LAV’i Steen suudab täna vabalt konkureerida Prantsusmaa Loire’i oru parimate Chenin Blanc’idega. Säilitamispotentsiaali osas jäävad enamik Lõuna-Aafrika eksemplare siiski Loire’i oru parimatele alla. Osad Loire’i oru Chenin Blanc’id on noorena ülimalt agressiivse ja kõrge happega, millest parimad võivad lausa 50 aastat pudelis kenasti küpseda. Teisalt ei pruugi kohene joomisvalmidus üldse halb olla, sest elame kiirel ajastul, mil keegi ei jaksa oodata ning enamjaolt soovitaksegi just veini, mida saaks juua kohe ja praegu!

Võib kindlalt väita, et igasuguseks sündmuseks leidub sobiva stiiliga Chenin Blanc – olgu siis kuiv või magus, vaikne või mulliga, noor või arenenud, Lõuna-Aafrikast või Loire’i orust. Kindel on ka see, et järjest rohkem on Chenin Blanc esindatud maailma tipprestoranide veinikaartidel, olles mitte enam ainult sommeljeede, aga ka teadlikuma tarbija poolt eelistatud veinide valikus. Ja  tõepoolest – Chenin Blanc’i on lihtsalt võimatu mitte armastada! Stiililt ja magususe astmelt äärmiselt mitmekülgne ja varieeruv vein on ka üks toidusõbralikumaid. Ükskõikseks ei tohiks see jätta ühtegi veinisõpra. Vein, mille populaarsus on järjekindlalt kasvutrendis. Vein, millega võiksime oma pokaalid hoopis sagedamini täita, aga kindlasti alati juunikuu kolmandal laupäeval, mil rahvusvahelist #DrinkChenin päeva tähistatakse! Santé!

 

ESSEE KOOSTAMISEL KASUTATUD ALLIKAD:

http://www.chenin.co.za/history.html
http://www.vins-vouvray.com/
https://www.baumefinewines.com.au/blogs/news/chenin-blanc-the-new-rockstar
https://www.jancisrobinson.com/learn/grape-varieties/white/chenin-blanc
https://www.winemag.com/varietals/chenin-blanc/
https://www.vogue.com/article/white-wine-guide-chenin-blanc-chardonnay-sauvignon-blanc
https://winefolly.com/deep-dive/chenin-blanc-wine-guide/
https://grapecollective.com/articles/why-you-should-drink-chenin-blanc-from-here-there-and-everywhere
https://www.scmp.com/magazines/post-magazine/food-drink/article/2156821/three-styles-chenin-blanc-diverse-white-wine
https://vinepair.com/articles/best-chenin-blanc-types-guide/
https://timatkin.com/cork-talk/chenin-blanc/
https://www.winespectator.com/articles/is-chenin-blanc-the-great-forgotten-grape-52985
https://core.ac.uk/download/pdf/188225563.pdf
https://www.winebusiness.com/news/?go=getArticle&dataId=217368