RIESLING
See noobel valge viinamari on traditsiooniliselt pärit Saksamaalt, kuid veini
valmistatakse sellest tegelikult kõikjal maailmas.
Eestis ning ühtlasi ka mujal on üldlevinud uskumus, et Riesling = magus, puuviljane
vein. Tegelikult oleneb veini, sh ka Rieslingu, lõplik pale veinivalmistaja nägemusest
joogi magususe osas. Jah, Eestis on nn käsimüügis valdavalt magusamapoolsed lihtsamad Rieslingud, kuid maailmas on valdav osa Rieslingut
valmistatud ikkagi kuiva veinina.
Rieslingut peetakse valgete viinamarjade kontekstis aromaatseks sordiks.
See tähendab, et võrreldes mõne muu valge marjaga (nt Chardonnay, Pinot Grigio jms)
on tema aroomiprofiil mõneti lopsakam, sügavam ja kirkam. Aromaatseteks peetakse
teiste seas veel nt Moscatot (Asti vahuveinid) ning Sauvignon Blanci
(NZ särtsakad valged).
Irooniliselt oma magusa veini mainele on Riesling üks happesemaid valgeid
marjasorte maailmas. Kombineerides aromaatsuse, puuviljasuse ja tugeva happe, saamegi ühe väga perspektiivika viinamarja, mis on võimeline õiges kohas
ning kogenud kätes andma maailmaklassi veine.
Magusatest riislingutest kuuluvad maailmaklassi eelkõige Saksamaa hiliskorje dessertveinid. Tänu oma kõrgele happele suudab Riesling balansseerida ka
tohutul hulgal magusust, seega on sellest marjast valmistatud tipp-magusad
(nt Icewine) ülimalt konsentreeritud, komplekssed ja laetud.
|
.png)
