Autor Mari Koppel
Veinivõistlusel Baltic Cup saavad kolme Balti riigi veinimeistrid võimaluse esitada oma uuemad ja parimad veinid hindamiseks. Võistluse suuremaks eesmärgiks on loomulikult Baltimaade veinide kvaliteedi tõus. Üritust veavad Eesti Veinitee, Latvian Association of Winegrowers and Winemakers ja Lithuanian National Winemakers Association.
Mul oli võimalik võistlusel osaleda juba kolmandat korda. Erinevatel aastatel on minu kaaslasteks olnud eesrindlikud Eesti sommeljeed Igor Sööt (2022), Kristjan Kiho (2023) ja seekord Inga Pirk-Birk (2024). Selle väikese kirjatükiga võtan – küll suuresti mina-vormis kirjutades – kokku meie kõigi tagasiside ja mõtted.
Sel korral oli võistlustules kokku 111 veini, mis olid jagatud erinevatesse kategooriatesse lähtuvalt veiniliigist, stiilist ja toorainest. Pimedegustatsiooni käigus hinnati veine kümne palli süsteemis, küsimusi oli seejuures kokku vaid viis. Küsimuste seas oli ka huvitav kirjeldav küsimus, mille käigus on võimalik veinivalmistajale nõu anda: kas tundub, et vein on vales kategoorias või märkate toote puudujääke, mida oleks võimalik parendada?
Huvitavad kategooriad, millega lisaks tavapärasematele veinidele kokku puutusime, olid mõdu ja “exotic”. “Exotic“ kategoorias olid välja toodud huvitavad toorained, mida polnud võimalik liigitada ei viinamarja- ega marjaveinide kategooriatesse, näiteks nurmenukk, leeder, kirss+münt.
Kolme aasta jooksul on olnud hea võimalus tajuda Baltimaade veinivalmistajate arengut ja tööd veinide kvaliteedi tõstmise suunas. Asendamatu on kogemus, mille olen saanud veinivalmistamise ja tooraine nüanssidest, mis võivad veinivalmistamisel tekitada väiksemaid või suuremaid vigu. Lisaks aitab võistlusformaat, kus hinnata tuleb kiirelt, aga adekvaatselt, arendada maitsemeeli ja lõhnataju.
Tore on olnud võrrelda aasta-aastalt toorainete erinevusi ja trende. Iga aasta on olnud erinäoline ja see on meie loodusruumile ka kohane. Kui 2022 oli veel täielikult vaarika-aasta, siis 2023. aasta hindamiselt jäid meelde juba trendikad pihlakas ja ebaküdoonia. Selle aasta toorainete hittidena võib marjaveinide kategoorias välja tuua pohla, aroonia ja taas ebaküdoonia.
Kolme aasta jooksul on hindamiskategooriates suurenenud märkimisväärselt nii valgete kui punaste, aga eriti just punaste viinamarjaveinide osakaal ja mõnevõrra ka kvaliteet (sortidena Zilga, Kasanski Zladki, Solaris jt). Kindlasti on veel käia pikk tee, kuid piltlikult öeldes tundub, et rong on hoo sisse saanud ja kihutab täiskäigul edasi.
Kokkuvõttes soovin, et edaspidi leiaks selle võistluse juurde tee rohkem meie assotsiatsiooni liikmeid, sest hindamisest saadav kogemus on tõesti väga hariv ja edasiviiv. Nii neile sommeljeedele, kes igapäevaselt restoranis või maaletoojate juures töötavad, kui ka neile, kes hobi korras sommeljeendusega tegelevad. Saladuskatte all võin öelda, et selleks ei pea üldse olema juhatuse liige. Oleme Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooniga (ESA) loonud platvormi, kus üleskutsele reageeriv lühike motivatsioonilause on andnud võimaluse pääseda hindajana ESA esindajaks. Boonuseks on meeldivad õhtusöögid ja vestlused lähinaabritest sommeljeede seltsis.
P.S. Selle aasta enim muljet avaldanud vein oli metsikutest õuntest valmistatud puhas õunavein, mis oli esindatud dessertveinide kategoorias ja meenutas väga head valget portveini.
Baltic cup 2024
Toimus 10.-11. septembril Krimulda mõisas, Lätis.
Eestist 10 tootjat
Lätist 12 tootjat
Leedust 10 tootjat
Esimesel päeval hinnatud vahuveine ja valgeid veine kokku: 63
Teisel päeval punaseid viinamarja- ja marjaveine (nii kuivad kui poolkuivad ): umbes 40, lisaks kategooriad nagu mõdu ja “exotic”.
Rohkem informatsiooni Eestist, Lätist ja Leedust kui veinimaadest: