apr.222021

Morgon ehk väljapaistvad veinid Beaujolais Cru-de seas

Rünno Lumiste

 

Tuntumate prantsuse veinipiirkondade kõrval on järjest tugevamini kohta parandamas ka Beaujolais. Kui veel paarkümmend aastat tagasi assotsieerus Beaujolais piirkond kiirkäärituse ja peavaluga, siis järjest enam püüab põhjapoolne osa Beaujolais’t näidata ennast kvaliteetpiirkonna ja vahest ka Lõuna-Burgundiana. Enamasti ei olegi Régnié, Chénas’ ja Juliénas’ pudelitel kirjas, et tegu on Beaujolais piirkonnaga. Mõnel negossiandil (teistelt tootjatelt viinamarju hankiv tootja) on tagasildil hoopis nende Burgundias paiknev aadress.

Enamasti ongi restorani veinikaardil Beaujolais ja Burgundia kõrvuti. Algul on 30 burgundlast sh Grand Cru ja 1er Cru veinid ning nimekirja lõpus on üksik Beaujolais vein. Eesti liitus laiema Euroopa ja maailma veinituruga, kui Beaujolais Nouveaus’t oli tekkinud küllastus ning novembri suured tähistamised ei ole kunagi nii suured olnud kui nad olid aastakümneid tagasi Londonis ja isegi Helsingis.

Sõbralikult on Beaujolais veinidesse suhtunud Financial Times veinirubriigi autor Jancis Robinson. Jancis Robinson nimetabki Beaujolais piirkonda vaeslapseks, kes suudab ennast tõestada ja Burgundia kõrval üles töötada. Nüüd, kus peale aastakümnete pikkust tööd on mitmed pikema säilimesega Beaujolais Cru-d saanud restoranide veinikeldrites küpseteks, pakuvad nad maitseelamusi gurmaanidele ja samas on nad tunduvalt soodsamad kui Burgundia veinid.

Beaujolais Cru-de hulgas paistab Morgon silma oma erilise lõhnabuketi ja säilimispotentsiaaliga. Morgoni AOC-d eristab ka erinevate geoloogiliste tingimuste vaheldumine suhteliselt väikesel territooriumil. Nagu ka mujal Beaujolais’, tehakse Morgonis punaseid veine ainult Gamay viinamarjast. Nagu kirjutas prantsuse kirjanik Colette: „Taimede kuningriigis toovad viinamarjad meile maa tõelise olemuse.“

Morgon AOC jaguneb kuueks eri climat’ks (veiniala alapiirkond)[1], mida järjest enam ka pudelite peal rõhutatakse. Ühiseks nimetajaks Morgoni erinevate asukohtade vahel on alumised pinnakihid, mis sisaldavad palju rauaoksiidi ja mangaani. Nagu kohalikud ütlevad, on nende pinnaseks kõdunenud kivid (pr.k roches pourries). Kõige tuntum on Côte du Py, mis paikneb 350 m kõrgusel ning vulkaanilise päritoluga pinnal. Põhja poole jäävad Corcelette ja Douby paiknevad graniitsel ja graniitliiva pinnasel. Les Grands Cras’ ja Les Charmes’ on pinnaseks vanad jõesetted ning kruusased pinnased ning Les Micouds’ samuti vanad jõesetted.

 

Ideaalne Morgon

Välimus: Morgon peaks olema granaatõuna-mahla värvi.

Lõhn: küpsete kirsside, virsikute, aprikooside ja ploomide aroom. Vananedes mineraalsem.

Maitse on täidlane ja tugev. Osadel Morgonidel on ka mineraalne maitse.

Säilitamine. Morgoni veine peetakse väga hästi säilivateks. Väidetavalt tagab veinide säilivuse rauaoksiidide ja mangaani sisaldus. Osa keldreid annab säilitusajaks isegi 15 ja 18 aastat. Veini küpsemisele ja pinnase olemuse näitamisele on isegi leitud oma tegevussõna: „morgonner“. Nooremad Beaujolais’ veinid on kuivemad ja marjasema maitsega kui nende põhjapoolne naaber Pinot Noir, aga vananedes läheneb Gamay maitse järjest enam Burgundia Pinot Noir’ide sarnaseks.

Toidusoovitus: Üldiseks toidusoovituseks on tugevam lihapraad. Mehhiko stiilis loomaribi salsakastmega. Metsloomaliha. Prantsuse juustudest Camembert (pehme lehmapiimajuust), Brie (valhehallitusjuust), Brillat-Savarin, Munster, Saint-Marcellin, Neufchâtel ja isegi Livarot.

Serveerimistemperatuur: 15-17°C (Inter Beaujolais koduleht), 12-14°C (Hachette 90ndate käsiraamat).

 

 

Müük Eestis

Morgon Terres Rouges 2018 Domaine du Penlois (tuleb Douby-st ja Les Micouds-ist)      Le Vignoble internetipood www.levignoble.net

Morgon 2013 Bel Avenir Morgon. Wineway veinipood  www.wineway.ee/

Morgon 2016 Côte du Py. Domaine Trenel. Vins de France  www.vinsdefrance.ee

 

[1] Selguse huvides veel jaotus: Prantsusmaa (riik), Beaujolais (veinipiirkond), Morgon (kaitstud päritolunimetus- AOC), Côte du Py (kliima või täiendav alajaotus päritolunimetuse sees).