Mikk Parre, Baltikumi parim sommeljee
Martin Hanson
Vilniuses peetud Baltikumi parima sommeljee võistluse Vana Tallinn Grand Prix 2022 võitis eestlane, Ateenas elav ja töötav sommeljee Mikk Parre. Võistlused kulgesid sellel korral algusest peale Miku taktikepi all ja ka 8. oktoobril Pirklių klubas’es peetud võistluse finaalis tegi Parre kohe oma paremuse selgeks.
Traditsiooniline Baltimaade parima sommeljee valimine on oma nime saanud legendaarse Vana Tallinna likööri järgi. Joogitootja Liviko korraldab Vana Tallinn Grand Prix’d koostöös Eesti, Läti ja Leedu sommeljeede assotsiatsioonidega juba 2006. aastast. Eestit esindasid sel aastal võistlustel sommeljeed Mikk Parre, Aleksei Pogrebnoi, Kevin Lilleleht ja noorsommeljee Anna Elisa Vokk. Finaalis võistlesid Läti sommeljee ja Poola külalisvõistleja vastu tervelt kaks eestlast: Mikk Parre ja Aleksei Pogrebnoi.
“Võit ei ole mulle üldse veel kohale jõudnud. Kui aus olla, siis ma ei mäleta suuremat osa sellest, mis võistluse ajal laval toimus. Kui mulle öeldi, et mul läks hästi, siis ma usun seda,” naeris äsja Baltikumi parimaks heidelnud Parre võistluste järgsel õhtusöögil Kempinski hotelli restoranis. Lisaks sama päeva kaasvõistlejatele tänas sommeljee ka oma õppemeeskonda (sinna kuuluvad veel sommeljeed Aleksei Pogrebnoi, Tarvo Sarapuu ja Kevin Lilleleht), milleta poleks Parre enda sõnul konkreetsetel võistlustel kuigi kaugele jõudnud.
Finaalis selgelt parim
Võistluste esimesel päeval ehk reedel toimusid teoreetilised ülesanded, pimedegustatsioonid ja dekanteerimised, mille alusel jõudsid laupäeval finaali neli osalejat. Finaalis tuli esimeses ringis läbida pildiülesanne, kus õigeid vastuseid oodati kümnele fotole ja sellega seotud küsimusele. Edasi jätkus võistlus klassikalise restoraniteenindusülesandega: teenindada tuli kahte lauda, dekanteerides neile magnumpudelis punast veini. Poole serveerimise peal selgus aga, et üks külaline soovib valget veini, teine rummibaasil kokteili ja kolmas hoopis hägust saket.
Finaali kolmas ülesanne seisnes etteantud menüü ja selle juurde paigutatud veinide analüüsimises: nii mõnigi vein oli valesti valitud ja teha tuli korrektsioon. Eelviimane ülesanne oli pimedegustatsioon kolme valge veiniga, kus paika tuli panna viinamari, valmistusviis ja aastakäik. Võistluse viimane ülesanne nõudis aga pingutust veiniriikide veinitootmismehhanismide tundmises.
Pealtvaatajana saalis kõikide finalistide esitusi jälgides oli üsna kohe selge, et Parre esitus oli teiste omast filigraansem, täpsem, kiirem ja korrektsem. Lisaks sellele eksimustevabam ja selgelt professionaalsem. Oli näha, kes on päriselus restoranisaalis rohkem ja pikemalt tööd teinud: klientidega suhelnud, veini valanud ja pidevalt tekkivaid probleeme lahendanud. Nagu leidsid teisedki saalis võistlust jälginud huvilised: Parre võistlemist oli lihtsalt mõnus, rahulik ja ilus vaadata. Viimase paari aastaga suure arenguhüppe teinud sommeljee läheb nüüd edasi võistlema juba maailmameistrivõistlustele.
Teoreetilised teadmised ja meelerahu
“Edu võtmeid, ma arvan, oli kaks. Esiteks tugevad teooriateadmised, mis ei anna mitte ainult eelist finaali pääsemiseks – tihti on eelvoorus just teoorial kõige suurem kaal –, vaid need annavad tugeva baasi ka finaali praktiliste ülesannete jaoks. Teisena tooksin välja oma meelerahu ja võimet stressirohkete olukordadega hästi toime tulla. Iga võistlus on äärmiselt stressirohke ja kui suudad laval rambivalguses rahulikuks jääda ning sealjuures veel naeratadagi, on pool võitu juba käes,” ütleb Parre nädal pärast võitu.
Meelerahu olemasolu saab kinnitada ka võistlust jälginu: finaalis jäi silma, kui dekanteerimise järel serveeris Parre palutud joogid kõigile külalistele, jättis aga serveerimata veini peoperemehele. Kummalised näod ja saalist tulnud ohked ei löönud Parret verest välja – vein sai serveeritud peoperemehele siis, kui kõik teised olid oma joogid kätte saanud. Hiljem ütles Parre, et nii oligi plaanis, sest “see, kes tellib muusika, kuuleb seda alati viimasena”. Kõik korrektne ja maksimumpunktid.
Ei saa aga küsimata jätta ka klassikalist spordiküsimust: mis tunne on olla Baltikumi parim sommeljee? “Rahulikule eestlasele omaselt ülevoolavaid emotsioone see võit minust veel välja pole kiskunud. Muidugi on vahva see tiitel pärast 11-aastast pausi jälle Eestisse tuua, aga minu jaoks on see pigem üks samm pikemal teel. Kindlasti pole see veel minu sommeljeena võistlemise kulminatsioon. Pigem lähenen sellele võidule analüütiliselt – mis sai hästi tehtud, mis halvasti ja mida sellest kõigest õppida annab,” räägib Parre.
Võidu enda kohta ütleb ta, et see andis sommeljeele kõige enam ikkagi enesekindlust ja teadmist, et aasta aega tehtud töö kannab vilju. “Suurem töö algab alles nüüd, ees seisavad veel mitmed võistlused eesotsas 2023. aasta veebruaris toimuvate maailmameistrivõistlustega,” lisab Parre.
Peamiselt laseb edu nii neil kui muudel võistlustel Parrel areneda. Areneda selliseks sommeljeeks, kellega võiks mees ka ise rahul olla. “Samas on areng selliseks sommeljeeks saamisel mul veel üsna algusjärgus,” muheleb Parre.
———————————–
Vana Tallinn Grand Prix
- aastal Vana Tallinn Baltic Sommelier Grand Prix võistlusel pärjati parima sommeljee tiitliga Narimantas Miežys Leedust. Teise koha saavutas võistlusel Martynas Pravilonis Leedust ja kolmandaks tuli Mikk Parre Eestist. Noorsommeljee tiitli pälvis Kevin Lilleleht Eestist.
- aastal võistlust maailmas valitsenud koroonapandeemia tõttu ei toimunud.
- aastal Vana Tallinn Baltic Sommelier Grand Prix võistlusel pärjati Baltimaade parimaks sommeljeeks Kaspars Reitups Lätist. Teise koha saavutas Ketri Leis Eestist, kolmanda koha pälvis Ņikita Zaičenkovst Lätist. Parimaks noorsommeljeeks tunnistati Kristijonas Valančiūnas Leedust.
- aastal viis tiitli aga Lätti Ronalds Petersons, Martynas Pravilonia Leedust saavutas sel korral teise koha ning Ketri Leis kolmanda.
- aastal pärjati Baltimaade parima sommeljee tiitliga Martynas Pravilonis Leedust, kes võitis ka 2016. aastal. Teise koha saavutas Els Maria Uibo ning kolmanda Ketri Leis Eestist.