Heroiline veinipiirkond – Ribeira Sacra
Kristjan Markii
Heroiline – just nii võiks mõelda selle pisikese, üsna vähe teada-tuntud piirkonna kohta, mis asub Loode-Hispaanias Galiitsia maakonnas ja on tuntud ka kui roheline Hispaania. Ribeira Sacra on üks viiest tunnustatud veinivalmistusalast Galiitsias, ent ometi on see jäänud (teenimatult) tuntuma-levinuma Rias-Baixase varju.
Olen käinud ja näinud nii mõndagi kohta, kus viinamarjakasvatus on tänu järskudele nõlvadele ülimalt keeruline. Näiteks võib tuua Mosel-Saar-Ruweri Saksamaal või Douro oru Portugalis. Ent pärast Ribeira Sacra külastust kippusid need sealsete võimsate vaadete ning veinimeistrite pühendumise ees kahvatuma. Mitte, et mainitud piirkonnad oleksid kuidagi kehvemad, küll aga on Ribeira Sacra midagi uut ja avastamata, koht, millest teatakse ja räägitakse oluliselt vähem.
Ribeira Sacra nimi on sündinud põneval kombel vigase tõlkimise tulemusena – 1124. aastast pärinev esimene märge kroonikates viitab hoopis Rovoyra Sacratale, mis omakorda vihjas pühale tammemetsale. Aastal 1608 kirjutati uut kroonikat ning selle autor isa Yepe tõlgendas nime kas meelega või kogemata omal moel ja kirjutas nimeks Rivoyra Sacrata (pühad jõed-jõekaldad), mis hispaania keelde tõlgituna sai Ribeira Sacra kirjapildi. Kuna jõgede ääres asus väga palju pühakohti, ei pannud seda keegi pahaks ja nii ongi nimi pidama jäänud. Täna leiab siit lisaks väärt veinidele Euroopa suurima romaani arhitektuuri ja kunsti kogumi. Ühes kohati üsna raskesti ligipääsetavate vaatamisväärsustega mägede vahel on siin sündinud hingetuks võttev kooslus fantastilisest loodusest ja vaadetest, veinist ja gastronoomiast, ajaloost ja kunstist.
Ajaloota ei ole tulevikku
Viinapuud on Ribeira Sacras kasvanud aegade algusest ning aktiivsemale veinikauplemisele panid alguse foiniiklased ja kartaagolased. Tõsisem veiniviljelus sai hoo sisse aga tänu roomlastele, kes saabusid kulda otsima. Nagu ikka kaasnes nendega veinijanu ja -vajadus, mida tuli kohapealsetest vahenditest rahuldada. Vundamendi tänapäevasele veinivalmistusele ja arvukatele terrassidele (kohalikud nimetavad neid: socalcos) rajasid siiski Benediktiini ja Tsistertslaste ordu mungad, kes ehitasid ohtralt kirikuid ja kloostreid. Sellel omakorda oli konkreetne põhjus: pärast püha Jaakobuse (Saint Jamesi) arvatava viimase puhkekoha leidmist kujunes üheks kõige olulisemaks palverännakute sihtkohaks Jeruusalemma ja Rooma kõrval Santiago de Compostela. Veini tarbisid nii kohalikud kui külalised lähemalt ja kaugemalt.
Sarnaselt paljudele teistele Euroopa veinikasvatuspiirkondadele sai 19. sajandi lõpus juuretäi levikust tohutu löögi ka Ribeira Sacra veinindus. Kriisi võimendas 20. sajandil kodusõda ja raske majanduslik olukord. Paljud pered lahkusid, et leida sissetulekut kaugemates maades ja piirkondades. Võiks öelda, et tegemist oli omal moel uinuva kaunitariga, kes hakkas tasapisi ärkama alles Hispaania liitumisel Euroopa Liiduga. Liitumisega kaasnesid investeeringud 1990. aastast, elanikud hakkasid liikuma tagasi maasektoritesse ning taas hakati valmistama ka veini, esmalt küll enda tarbeks. 1993. aastal saadi õigus sealsed veinid pudeldada ja müüa lauaveni ehk Vino de Terra kategoorias. Aastal 1996 kinnitati lõpuks pikalt oodatud D.O. Ribeira Sacra kaitstud päritolunimetus, mis andis veiniviljelusele ja -kaubandusele kõvasti hoogu juurde.
Milline on piirkond ja kuidas see tekkis?
Ribeira Sacra paikneb Galiitsia sisemaa idapoolses osas, vahetult enne Valdeorrase piirkonda, mida peetakse n-ö väravaks, mis ühendab regiooni ülejäänud Hispaaniaga.
Ribeira Sacra veiniviljelus on koondunud Sil ja Miño jõgede ja nende lisajõgede väga järskudele kallastele. Jõed toovad väheke leevendust kontinentaalse kliimaga kaasnevatele kuumadele suvedele ja külmadele talvedele. Teisalt on nõlvad nii järsud, et kohati tundub võimatu sellises kohas viinamarju kasvatada ning higi ja vaeva, mis nende veiniaedade rajamisse ja haldamisse on läinud, on raske hoomata. Kõige järsemad veiniaiad on 85-kraadise kaldega ning paljudele pääseb ligi ainult mööda veeteid.
Kunagisest madalseisust 1980ndatel, kus veiniaedasid oli hinnanguliselt mõnesaja hektari jagu, jõuti 1996. aastaks, mil kinnitati D.O. klassifikatsioon, 900 hektarini. Tänasel päeval leiab D.O. reeglite järgi lubatud 2500 hektarist veiniaedasid ligi 1250 hektaril. Viinamarjakasvatajaid on 2353 ja veinimüüjaid ehk bodegasid on 93. Nendest numbritest saab teha järelduse, et veinimajandus on sarnane Champagne või Douro oru mudelile, kus paljud veinimajad soetavad viinamarju farmeritelt.
Ribeira Sacra D.O. sees on viis alapiirkonda, mis tihti nimetatud jõe järgi, mille kallastel nad asuvad.
Amandi. 83,19 ha veiniaeadasid. Asub Sil jõe põhjakaldal ning peetakse omamoodi Grand Cru’ks, kuna veiniaiad on suunaga lõunasse. See tagab päikesepaiste kogu päeva jooksul ja sobib ideaalselt hilja küpsevatele viinamarjadele. Piirkond on kõrgelt hinnatud läbi kogu siinse veininduse ajaloo – alates roomlastest kuni tänapäeva veinimeistriteni. Ka veinimaju on siin kõige tihedamalt – kolmandik kõikidest veinimajadest, täpsemalt 31, asuvad siin.
Chantada. 197,8 ha veiniaedasid. Kõige läänepoolsem alapiirkond Miño jõe läänepoolsel kaldal. Tänu asukohale on tunda ka Atlandi ookeani mõjutusi, sestap on temperatuurid ühtlasemad ja seda peetakse üheks parimaks kasvukohaks. See on koduks 19 veinimajale.
Quiroga-Bibei – 378,07 ha veniaedasi. Pea 40 kilomeetri pikkune Sil lisajõe Bibei kallastel ja kaugemal asetsev ala. Siinset kliimat peetakse juba lähedaseks Vahemerelisele kliimale, kuid piirkond on seni veel suht hõredalt asustatud ning sealt leiab 12 veinimaja. Kuna nõlvad on siin laugemad, siis on siin võimalik rajada suuremaid veiniaedasi, mida saab hallata väiksema vaeva ja kuludega.
Ribeiras do Miño. 356,6 ha veiniaedasid. Nagu nimi ütleb, asub piirkond Miño jõe idapoolsel nõlval. Veiniaiad on rajatud pea eranditult graniidisele pinnasele piki jõge põhjast lõunasse ning sealt leiab 19 veinimaja. Sarnaselt eelmisele piirkonnale on ka siin mõned nõlvad laugemad ning seda on ära kasutatud suuremate veiniaedade rajamiseks.
Ribeira do Sil. 135,28 ha veiniaedasid. Sil jõe lõunakaldal asuv piirkond, mis ulatub isegi üle Miño jõe ning veiniaiad on rajatud suunaga põhja-lääne-suunal. Tänasel päeval on see üha rohkem tähelepanu pälviv alapiirkond, kuna kliimamuutuste valguses on mitmed veinimajad hakanud sinna päikese eest varju jäävaid põlde soetama. Täna leiab selles piirkonnas 12 veinimaja.
Veinipudeli siltidel võib märkida alapiirkonna nimetuse, juurde on tulemas ka veel täpsemad n-ö külanimetused, kuid üheveiniaia nimetusi veel pudeli siltidele ei lubata.
Kogu piirkonnas on olnud pinnase peamiseks kujundajaks maakoore tektooniline tegevus ning sestap on valdavateks pinnasteks graniit ja kiltkivi, ning nende moondekivimeid ja väheke ka savist pinnast. Miño jõega piirnevatel aladel on rohkem graniidist pinnast ning Sil jõega piirnevatel aladel graniidi ja kiltkivi kombinatsioonid.
Viinamarjasordid, mida Ribeira Sacras kasvatatakse ja kasutatakse,
on Galiitsia fännidele suuremas osas vast tuttavad juba, kuid leiab ka mitmeid üllatusi. Enamik kasvatajaid on keskendunud mõne konkreetse sordi või sortide kasvatamisele, kuid on ka levinud nö field blend kasutamine ning ühe rohkem eksperimenteeritakse unustatud sortidega. Peab arvestama, et on soovituslikud sordid, mida peetakse sobilikemaks, ning on autoriseeritud, nö lisasordid, mida võib kasutada segudes väiksemates mahutdes. Kuna piirkonnas on üpris palju mässumeeleseid veinimeistreid, siis tihti neile need piirangud ei sobi, ning tehakse väljaspool D.O reegleid veine, mida müükase geograafiliselt tähistatud veini või lauaveini kategooriates.
Viimased muudatused tegi Consejo Regular D.O. Ribeira Sacra reeglites 2018 aasta lõpus, mis lisas juurde soovituslikke ja autoriseeritud sorte ning lubatud lisatermineid veinipudeli sildile, et võimalikult palju veinimajasi ja veine D.O. kategooriasse ära mahutada.
Kõikse olulisem viinamari on Mencia, millest saab elegantseid, hea happega, vürtside ja punaste marjade karakteriga punaveine, mis nauditavad nii nooremas elueas kui ka pikalt keldris küpsenuna. Aastal 2018 oli punaste viinamarjade kogusaak 5,7 miljonit kilogrammi ming sellest Mencia moodustas 5,2miljonit kilogrammi.
Lisaks leiab on soovituslikud sordid veel:
Merenzao, Brancellao, Sousón ja kolme sorti Caíños´t – Longo, Tinto ja Bravo
Autoriseeritud sordid, mida enamati kasutatakse segudes väiksemates mahtudes, on Garnacha Tintorera ( Alicante Bouschet ), Mouratón, Tempranillo ja Gran Negro.
Valgetest sortidest on siin kõige olulisem Godello, mis annab lopsakaid, mesiste ja floraalsete aroomidega veine, millel struktuurne hape ja mineraalsus seda täiendamas. Veine tehakse varieeruvates stiilides- kergetest värsketest kuni kreemiste ja lopsakate, settel või tammevaadis laagerdunud ekseplaarideni.
Soovituslikud sordid on veel : Albariño, Torrontés, Loureira, Treixadura, Dona Branca, Branco Lexítimo ja Caíño Branco.
Reeglid, reeglid, reeglid
Veinipudelite siltidel kohtame järgmiseid nimetusi ja termineid, mis aitavad mõista, millest, mis stiilis ja kuidas on veinid tehtud. Igale stiilile vastavalt on veinipudeli tagasildil prinditud omas värvuses n-ö panderoll. Lisaks kannavad Ribeira Sacra veinid CERVIM (Centro di Ricerche, Studi e Valorizzazione per la Viticoltura Montana) kollektiivset kaubamärki – Viticolture Heroica, mis ühendab sarnastes oludes veinipiirkondi ja tootjaid üle maailma.
Tinto Ribeira Sacra – minimaalne alkohol 11%. Punastele veinidele mõeldud kategooria, mille valmistamisel peab kasutama vähemalt 70% Mencia viinamarja. Kui osakaal on 85% või rohkem, võib viinamarjasordi sildil välja tuua. Kuna viinamarja nimi on antud juhul ka turuduslikku eesmärki täitev, siis enamik selle kategooria veine ka viimasest lähtuvad. Tagasildil on prinditud panderoll pronksivärvi taustaga.
Tinto Ribeira Sacra Summum – minimaalne alkohol 11%. Kunagine nõue vähemalt 60% Mencia kasutamisele kaotati 2018. aasta muudatustega, et võimaldada veinimeistritel esile tuua teisi punaseid sorte ja segusi. Kasutama peab vähemalt 85% soovituslikke sorte ning juhul, kui on kasutatud üht soovituslikest viinamarjasortidest vähemalt 85%, siis võib sordi nimetuse pudeli etiketil välja tuua. Tagasildil on prinditud panderoll punast värvi taustaga.
Blanco Ribeira Sacra Summum – minimaalne alkohol 11%. Valgetele veinidele mõeldud kategooria,mis nõuab vähemalt 85% soovitatud sordi või sortide kasutamist. Juhul, kui on kasutatud ühte soovituslikest viinamarjasortidest vähemalt 85%, siis võib sordi nimetuse pudeli etiketil välja tuua. Tagasildil on prinditud panderoll rohelist värvi taustaga
Rosado Ribeira Sacra Summum – minimaalne alkohol 11%. Kuna roosat veini peetaks üheks tõusvamaks trendiks kohalike veinide seas, siis 2018. aastal lisandus võimalus D.O. reeglite all ka roosat veini valmistada. Peab kasutama vähemalt 85% soovituslikke sorte ning juhul, kui on kasutatud üht soovituslikest viinamarjasortidest vähemalt 85%, siis võib sordi nimetuse pudeli etiketil välja tuua. Tagasildil on prinditud panderoll punast värvi taustaga.
Barrica – lisatermin, mis kehtib tammevaadis küpsenud valgetele ja punastele Summum ja Tinto Ribeira Sacra veinidele. Kõikide puhul on nõue kõrgemale miinimum alkoholile 12%. Valgete veinide puhul on nõue vähemalt kolm kuud tammevaadis maksimaalse suurusega 600l. Punastel veinidel vähemalt kuus kuud tammevaatides maksimaalse suurisega 500l.
Guarda – lisatermin, mis kinnitati 2018. aasta lõpus. eesmärgiks oli ajaga kaasas käia, ning eraldi esile tuua veinid, mis laagerdunud suurtemates vaatides või muudest materjalidest (betoon, roostevaba jne) mahutites. Kehtib ainult valgetele ja punastele Summum ja Tinto Ribeira Sacra kategooriate veinidele. Valgete veinide puhul on nõue vähemalt neli kuud laagerdumist puitvaadis maksimaalse mahuga 8000l või muus mahutis maksimaalse suurusega 5000 l. Punastel veinidel vähemalt kuus kuud puitvaatides maksimaalse suurusega 10 000l. või muust materjalist mahutites maksimaalse mahuga 5000l. Kaasneb ka nõue kõrgemale minimaalsele alkoholile 12%.
Kõige rohkem on saanud rahvusvahelist tähelepanu järgmised veinimajad:
Bodegas Regina Viarum, Adega Algueira, Dominio Dei Bibei, Don Bernardino, Finca Millara, Adega Cachín, Envínate, Bodegas y Viñedos Raul Perez, Guimaro. Lisaks on veel hulgaliselt väikseid avastamata talente ja pikem nimekiri veinimajadest on leitav lisalugemise all, Robeira Sacra giidis.
Erinevad alapiirkonnad, veiniaedade erinevad kõrgused, pinnased, päikesetundide arv, unikaalsed viinamarjasordid ja eristuvad stiilid annavad veinimeistritel võimaluse valmistada põnevaid, terroir kontseptsioonist lähtuvaid veine. Need veinid pole soodsad – arvestades tööde mahtu, keerukust ja väikest saagikust on kulud veinivalmistamisel kõrged. Ühe veinimeistri hinnangul on ainuüksi ühe hektari suuruse traditsioonilise veiniaia taastamise-rajamise maksumus koos terrasside ja transpordiks vajaliku raudteega hinnanguliselt 80 000 kuni 100 000 eurot. Sellest johtuvalt algavad veinide hinnad Hispaanias kohapeal umbkaudu 12-15 eurot. Kõige kallimad nähtud pudelid maksid 80 eurot. Samas on veinid unikaalsed ja põnevad ning pakuvad väärt elamust ja kogemust. Nii on nad leidnud tee trendikamatesse restoranidesse, vinoteekidese ja baaridesse Põhja-Ameerikas ja -Euroopas, Skandinaavias ja Jaapanis. Meie maaletoojate valikus selle piirkonna veine veel kahjuks ei ole, Loodame, et üsna pea on ka meil võimalus neid kunstiteoseid degusteerida ning avastada nende pühendunud veinimeistrite ja viinamarjakasvatajate heroilist tööd ja loomingut.
Õppereis Galiitsiasse, tutvumaks Rias Baixas, Ribeiro ja Ribeira Scara piirkondadega, toimus tänu Hispaania Majandus-, Kaubandus- ja Turismiministeerumile ja Hispaania Suursaatkonna majandusesindusele Helsingis.
Lisaks lugemist/ vaatamist:
Ribeira Sacara Consejo Regular ametlik koduleht: https://ribeirasacra.org/portada/en
Spanish Winelover-hea ja põhjalik lugemine on leitav siit: https://www.spanishwinelover.com/learn-412-what-does-it-take-for-ribeira-sacra-to-become-a-top-wine-region-i
CERVIM- Viticoltura Heroica kohta leiate lisainfot siit: http://www.cervim.org/en/collective-trademark-cervim-viticoltura-eroica.aspx
Youtubes, nii 30 minutine video Ribeira Sacara-st on leitav siit: https://www.youtube.com/watch?v=LZD6rRGQceg
Giidi Ribeira Sacra piirkonnale ja tootjatele saate alla laadida siit: https://ribeirasacra.org/catalogos/en
Info ja statistika hankimiseks on kasutatud järgmisi allikaid:
www.guildsomm.com
www.ribeirasacra.org
www.spanishwinelover.com