Armastus viinamarjade vastu
Autor: Gruusia suursaadik Archil Karaulashvili
Tõlkinud Keiu Virro
Gruusia – veini sünnimaa
Iidsetest aegadest on Gruusia tuntud kui viinamarja- ja veinimaa. Grusiinid on armastanud viinamarju mäletamatutest aegadest saadik ning jäänud neile truuks tänase päevani. Aastatuhandete pikkune veinitegemise traditsioon on Gruusia muuseumides esindatud arvukate väljapanekutega.
Keemilised tõendid veinide kohta viivad aastatesse 6000–5800 eKr (varane neoliitikum) ja on seotud iidse keraamikaga, mida on leitud Gadachrili Gora ja Shulaveris Gora arheoloogilistelt väljakaevamistelt umbes 50 km Thbilisist lõuna pool. Väljakaevamistelt leitud muistsed keraamikakillud, mis pärinevad savist veinianumatelt, annavad tunnistust, et juba neoliitikumis oli põllumajandus hästi arenenud. Viinapuu kodustamine Gruusia territooriumil sai meie ajaloo, vaimulaadi ja kultuuripärandi lahutamatuks osaks. Tänapäeval saame õigusega öelda, et Gruusias on 8000 aasta pikkune järjepidev veinivalmistamise traditsioon.
Viinapuu
Viinamarjasordid on erinevate soodsate kliimavöötmete ja looduslike tingimuste tõttu mitmekesised. (Gruusias on 12 erinevat kliimatsooni ja 49 tüüpi mulda.) Metsviinapuude kõrval kirjeldatakse Gruusias üle 500 kodustatud viinapuuliigi. Neist umbes 430 on kaitstud erinevates riigile kuuluvates või eravaldustes olevates istandustes. Metsikud viinapuusordid on endiselt levinud kogu Gruusia territooriumil. 1980ndatel kanti metsviinapuu Gruusia punasesse nimekirja ja võeti riikliku kaitse alla.
Tänapäeval kasutatakse veinitootmises umbes 21 kõige populaarsemat viinamarjasorti. Nende põliste viinamarjasortide gruusiapärased nimed viitavad sageli kas päritolule või mõnele iseloomulikule tunnusele, näiteks: Rkatsiteli (რქაწითელი) tähendab “punaseid varsi”. See on ühtlasi Gruusia populaarseim valge viinamarjasort. Chinuri (ჩინური) nimi tuleneb vanast gruusiakeelsest sõnast “chini” (“punakasroheline”) või sõnast “chinebuli”, mis tähendab suurepärast, mida mari ka oma välimuse, värvi ja maitse tõttu on. Samas küpsena on marjad tõepoolest punakas-kollakas-rohelised. Saperavi (საფერავი) tähendab “midagi, millega värvida”. Saperavist valmistatud veinid on pea tintmustad. Tegemist on ühtlasi väga vana sordiga ja Gruusias enim istutatud punase viinamarjaga. Ka Ojaleshi (ოჯალეში) kuulub Gruusia vanimate viinamarjasortide sekka, megreeli murdes tähendab see nimi “kasvab puu otsas”.
Kahheetia
On tõsi, et parimad Gruusia veinid pärinevad Kahheetia provintsist, kus asuvad mõned Kaukaasia regiooni vanimad asustatud paigad. Arheoloogilised leiud viitavad sellele, et veini on siin toodetud juba mitu tuhat aastat. Kahheetia peamise kasvuala moodustavad Alazani jõe mõlemad kaldad, sestap nimetatakse seda Alazani oruks. Kahheetiast tuleb umbes 68% Gruusia veinist ja 75% veini tootmiseks kasutatavatest viinamarjadest. Tänapäeval on Kahheetia peamised punased viinamarjad Saperavi ja Cabernet Sauvignon, mis moodustavad ühtlasi tasakaalu Gruusia traditsioonide ja lääne kultuuri vahel. Valged veinid on valmistatud peamiselt Mtsvane Kakhuri ja Rkatsiteli viinamarjadest.
Kvevri veinid – kultuurilise identiteedi alus
Traditsioonilist Gruusia veini on raske ette kujutada mainimata kvevrit. See sõna tähistab suurt savikannu või amforat, mida kasutatakse veini laagerdamiseks ja säilitamiseks. See on kaevatud maasse ja garanteerib veini laagerdamiseks ja säilitamiseks optimaalse temperatuuri, munataoline kuju soodustab aga veini arenguks vajalikke protsesse.
Nagu eelpool mainitud, ulatub nende savinõude ajalugu neoliitikumini. Šulaveri-Šomu Tepe perioodi esemetest on Didi Gorast (Khrami Suur Mägi) leitud keraamiline anum, mida teadlased peavad kvevri vägagi suurt tähelepanu väärivaks esivanemaks. Praegu on see Gruusia rahvusmuuseumi kollektsioonis ja seda peetakse maailma vanimaks veinianumaks.
Kvevriveini valmistamise traditsioon on levinud kogu Gruusias nii maapiirkondades kui linnades. Traditsiooniline kvevri-meetod elab algusaegadest vähe muutunud moel. Tehnoloogiline protsess seisneb viinamarjade pressimises satsnakhelis (veinipressis) ning mahla ja ch’ach’a (viinamarjakestad, varred ja seemned) valamises kvevrisse. Segu täidab anuma umbes 80–85% ulatuses. Käärimise edenedes segatakse segu neli-viis korda päevas. Kui käärimine on lõppenud, täidetakse kvevri identse seguga ja suletakse, seejärel lastakse sellel viis-kuus kuud küpseda.
Kvevri vein on ainulaadne oma rikkaliku keemilise koostise, iseloomuliku lõhnabuketi ja maitse ning toiteväärtuse ja raviomaduste poolest. Traditsiooniline kvevri-veinivalmistusmeetod kuulub Gruusia kultuuripärandi hulka ja on kantud ka UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. Gruusia traditsioonide kohaselt laagerdatud veini nimetatakse sageli sarnaselt Orange wine’ile Amber wine’iks.
Kokkuvõtteks: kui valge veini kohta öeldakse, et see on valmistatud Gruusia traditsioonilistel meetoditel (vastandiks on “Euroopa meetod”), siis tähendab see, et vein on tehtud suurtes savinõudes, kvevrides. Unikaalne veinianum ja vanimad veinivalmistustehnoloogiad kinnitavad, et Gruusia on tõepoolest iidne veinimaa.
Viinapuu – jumalikkuse sümbol
Alates paganlikest aegadest on viinapuul olnud Gruusias rituaalne ja müstiline tähendus. Gruusia folklooris on säilinud usk paganlikesse veinivalmistamisjumalustesse. Nendeks on Aguna ja Badagon. Kristluse levimise ja veini Kristuse verega seostamise tõttu omandasid Gruusia viinamäed ja vein veelgi suurema tähtsuse.
Kristluse vastuvõtmine Gruusias on seotud püha Ninoga. Tegemist oli praeguse Türgi aladel asunud Kapadookiast pärit Rooma kindrali tütrega, kes saabus Mtskhetasse (Gruusia iidne pealinn) ja kasutas painduvaid viinapuid risti valmistamiseks. See juhtus aastal 337 pKr. Viinapuurist on saanud Gruusia Õigeusu Kiriku sümboliks ja on väga populaarne tänapäevani. Viinapuu sai kristlastest grusiinide salajaseks taimeks ja selle kujutised on Gruusia õigeusu arhitektuuris väga populaarsed. Grusiinid pidasid veini pühaks joogiks ja annetasid seda sageli kirikutele (sellist veini nimetatakse Zedasheks). Püha veini on kloostrites alati suures koguses tehtud ja vanad veinikeldrid (Marani) on paljudes kloostrites endiselt alles.
Gruusias kujutatakse “elupuud” traditsiooniliselt marju kandva viinapuuna, mis sümboliseerib ka Neitsi Maarjat. Neitsi Maarjale pühendatud 11. sajandi polüfooniline hümn “Sina oled viinapuu” on tänaseni väga populaarne.
Grusiinid on taime pidanud elusorganismiks: ta “nutab” oma uue elutsükli alguses või varakevadel. Viinapuusse tehtud lõigetes näeme esimese hooga “pisaraid”, väikesi läbikumavaid piisku. On ehk huvitav teada, et sellised “pisarad” on peaaegu 100% puhas vesi.
Rtveli – saagikoristuspidu
Saagikoristust tähistatakse Gruusias suurte pidustustega, mis toovad rõõmu kõigile lastest eakateni. Sellel on ülioluline koht sotsiaalses suhtluses, see mängib rolli Gruusia traditsioonilises külalislahkuses ning tõukab takka sõprussuhteid ja hea tahte avaldusi. Rtveli algab Kahheetia piirkonnas (Gruusia üks suurimaid veinitootmispiirkondi) septembri keskpaigast ja kestab oktoobri keskpaigani. Peaaegu kõigil kahheetidel on viinamarjaaiad ja nad teevad oma veinikeldrites koduveine. Veinivalmistamisega seotud teadmisi ja kogemusi antakse edasi põlvest põlve, sellesse on otseselt kaasatud lähem perekond, naabrid, sõbrad ja sugulased, kes ühendavad jõud saagikoristusel ja veinitegemisel. Rtveli on tõeline festival, mida saadavad Gruusia rahvamuusika, tantsud, maiustuste valmistamise traditsioonid (churchkhela) ja muidugi “Supra”. Rtveli on väga populaarne turistide seas, kellel on võimalus pidustustel osaleda.
Sõna “vein” (ღვინო)
Suurem osa lingviste nõustub, et sõna “vein” semantika juured on gruusia keeles ja ilmselt tuleneb see tegusõnast “ghvivili”. Sõna tüvi, “ghv”, on puhas gruusia keel ja seda leidub paljudes sõnades (gruusia keel on üks vanimaid keeli ja see on unikaalne ka oma kolme erineva kirjasüsteemiga. 2016. aastast on see lisatud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja).
Vein – populaarseim kaup
Gruusia veinid olid ainulaadse aroomi ja kvaliteedi tõttu olulisemate ekspordikaupade seas juba keskajal, mil kaubeldi Armeenia, Iraani, Medina ja teistega. Lisaks oli see vedelik ka kaval vahend Gruusia kultuuri propageerimisel ning selle mõju ja traditsioonide edendamisel naaberriikides. Iraani šahh nimetas Gruusia veini “Eedeni veiniks”. Kui Gruusia rivaalid selle toote tähtsust mõistsid, võtsid nad XIV ja XVII sajandil Gruusia territooriumile tungides sihiks veinikultuuri ja hävitasid viinamarjaistandusi üle maa.
Tänase seisuga on Gruusia veinid välisturgudel üsna populaarsed ja kogu eksport, sealhulgas Eestisse, kasvab aasta-aastalt: 2018. aastal eksporditi 581 190 pudelit; 2019. aastal 693 248; 2020. aastal 705,720 (kasv 2%). Gruusia veinide kasvav populaarsus panustab riigi majanduslikku arengusse ja näitab Gruusiat rahvusvahelisel turul kui ainulaadset sihtkohta turistidele.