Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud eriolukord mõjutab paljusid valdkondi, sealhulgas ka Eesti söögi- ja joogimaastikku. Kui muusikud, teatrid ja ürituste korraldajad on seni olnud suuresti meediapildis, siis paljud restoranid, veinimüüjad ja jookide maaletoojad on sellega võrreldes tagaplaanile jäänud.
Olukorda kaardistatakse, tegelikud kahjud pole kaugeltki selged. Aktiivselt tegeletakse ka lahenduste leidmisega. Otsitakse võimalusi, kuidas aktiivsemalt veebipoe ja kullerteenuste kaudu käivet ja töökohti hoida. Kaasa mõeldakse kaasa ka start-upi-maailmas, kus on juba välja töötatud lahendusi, kuidas söögikohad võiksid pakkuda soodsamaid tooteid kaotamata määratut osa tulust vahendajatele.
ESA viis läbi küsitluse, saamaks ülevaate kõige suurematest probleemidest ja võimalikest lahendustest, mida restoranide omanikud, jookide maaletoojad ja sommeljeed ise näevad. Järgnevalt sellele tuginedes põgus ülevaade toimuvast.
Suurim löök kohvikutel, restoranidel ja veinibaaridel
Restoranide ja kohvikute suurimate probleemidena joonistuvad välja teenindajate töö pakkumine ja käibe säilitamine. Nii HoReCa sektori juhtide, omanike kui sommeljeede vastused näitavad, et paljud olid uksed ajutiselt sulgenud või avanud need vaid kaasamüügiks juba enne valitsuse kehtestatud rangemaid piiranguid. Suurima löögi on saanud kohvikud, restoranid ja veinibaarid, mille käivete langus ulatub küsitluse andmete kohaselt kohati 90-100%-ni, eriti juhul, kui kohtadel on puudunud kaasamüügivõimalus või on kaasamüümine raskendatud, sest asutakse enam käidavatest kohtadest eemal.
Etteulatuvate hirmude hulka kuulub mõistagi ka see, mis saab edasi. Kui tervisega seotud kriis on möödas, ent paljud töökohad on kadunud või sissetulekud vähenenud, mõjutab see paratamatult otseselt restorane, kohvikuid ja baare, millega seostuvad väljaminekud, millelt on kõige lihtsam kokku hoida.
Valusa hoobi saavad ka veinide ja teiste jookide HoReCa müügile keskendunud asutused, sest seos eelnimetatuga on otsene. Kellel on enam väljundit jaemüügis, võib ehk loota pehmemale maandumisele, ent teisalt on neil sageli vastutus suurte kollektiivide eest.
Veebipoed pakuvad ajutist leevendust
Teatava edumaa on saanud maaletoojad ja joogimeistrid, kellel on toimiv kaasamüügi- või kullerteenus ja sellega kaasnev püsiklientuur juba olemas. Nii mõnedki, kellel sellist võimalust varem ei olnud, on jällegi kiiresti aktiveerunud. Pikas perspektiivis hinnatakse seda lahendust siiski vähe jätkusuutlikuks. Ülalpidamiskulud on kõrged, kulude koomale tõmbamine on paratamatu ja esmalt toimub see lisateenuste ja laopindade arvelt. Olude sunnil järgnevad ka personali töötasud ja isikkoosseis.
Toidu- ja joogikohtade omanikud peavad läbirääkimisi kinnisvaraomanikega. Mõnel juhul on rendileandjad vastu tulnud ja ei küsi näiteks kahe kuu vältel renti ruumide eest, mis eriolukorra tõttu kasutusel ei ole. Teistel on läbirääkimised kulgenud keerulisemalt ja väikese sissetuleku juures tuleb jätkuvalt tasuta täit üüri, mis on jällegi üle jõu käiv koormus.
Enamik vastajaid prognoosivad, et suudavad vastu pidada kuni kaks kuud, seejärel muutub olukord kriitiliseks. Vaid üksikud usuvad, et saaksid hakkama ka kauem. Joogimüüjate ja -valmistajateni jõuab suurem kriis väikese viibega, ent paratamatult on tegemist sama ahela ühe lüliga.
Riigi pakutavad meetmed
Riigi poolt pakutavate meetmetega, peamiselt töötukassa meetme ja selleks kvalifitseerumisega on enim kursis teenindav sektor ehk sommeljeed, ent ka toidukohtade omanikud on märkinud selle meetmeks, millele enim loodavad. See on ka ainus seni selgelt sõnastatud lubadus, mille külge lootused haakida.
Suurt osa teenindavast sektoris ootab ees töötasude või töömahu vähendamine või ka koondamine. Mõnel juhul on vähendatud palku 30% kolmeks kuuks, teisal vähendatud 30%-60% võrra töökoormust, ent säilitatud töötasu. Töötasude vähendamine on siin omakorda ühendatud riigipoolsele abipaketile kvalifitseerumiseks, ent seegi ei pruugi lõputult aidata. Teisalt ei saa mõned kohad endale omakorda suveperioodile mõeldes koondamisi lubada, ehkki keegi ei tea, millise seisuga ja millal kriisiolukord lõpeb.
Teenindava sektori vastajad on aga enim kursis töötukassa meetmetega ja ka rahulolu riigi poolt pakutava toega on vastajatest suurim. 62,5% vastanuist hindas riigi pakutava rahuldavaks, 16,7% piisavaks ja 20,8% ebapiisavaks, samas kui toidukohtade omanikest 40% hindas meetmed ebarahuldavaks, 50% rahuldavaks ja 10% piisavaks. Jookide maaletoojate ja valmistajate poolt hinnati riigi meetmeid 83,3% vastanute poolt ebapiisavaks.
Siit joonistub muu hulgas ilmselt välja see, et seni on kajastatud peamiselt töötajatele mõeldud meetmeid, ent ettevõtjaid puudutavad meetmed ei ole seni selgelt ja arusaadavalt sõnastatud.
Kui püüda näha olukorras ka pisut positiivset, siis eelkõige saabki välja tuua mitmete uute teenuste aktiveerimise, aga ka vastutustundlike ettevõtete hoolimise koostööpartneritest.
Kuidas edasi? Mustema stsenaariumi kohaselt tuleb riigi abita jäädes tegevus lõpetada. Võimalustena on nimetatud laenu võtmist, omapoolseid lisainvesteeringuid. Laenudele ja liisingutele on taotletud maksepuhkust. Sootuks eraldi teema on see, et ka kriisijärgne aeg tähendab ilmselt kogu restoranimaastikul suuri muudatusi, mistap mõned omanikud püüavad juba praegu leida just tulevikku suunatud lahendusi.
Kuidas Eesti joogi- ja söögimaastikul tegutsejaid aidata?
Küsitlus näitab, et olukord on keeruline. Üks, mida igaüks teha saab, on kaasa aidata teadlikke valikuid tehes ja sobivatelt restoranidelt, edasimüüjatelt ja joogivalmistajatelt nende kaupa tellides. Konkreetsema pildi silme ette saamiseks ka mõned näited (põhjalikum nimekiri ESA toetajatest leiab SIIT).
Söökide ja sõbralike hindadega veinide tellimise võimaluse on loonud näiteks restoran Dominic (vaata lähemalt nende kodulehelt). Restoran Radio võimaldab kaasa osta või tellida päevapakkumisi (info nende FB-lehel). Päevapakkumiste kaasamüüki on alustanud ka Fotografiska, lisaks vahendavad nad Muhu Mahe ja teiste koostööpartnerite kaupasid (vaata siit). Lore Bistroo toite saab tellida Woldi või Boldiga või ise kaasa minnes (vaata kodulehelt ja FB-lehelt). Leib Restoran on alustanud talunikest koostööpartnerite kauba vahendamist otse tarbijale (vaata lähemalt siit)
Uute kodumaiste veebilahenduste pakkujad
Olude sunnil on ka Eesti start-upi-kogukond asunud kiiresti lahendusi välja töötama. Boldi ja Woldi teenustele on lisandumas või juba lisandunud uued teenused, mis võimaldavad kaasamüügi ja tellimuste puhul soodsamaid hindu, ilma et restoranid ja poed kaotaksid 20-30% sissetulekust vahendajale. Ühtlasi aitavad uued süsteemid kulleritasusid optimeerida.
Näiteks Nosi.ee keskendub restoranidele mõeldud online tellimissüsteemile. Uue süsteemi eesmärgiks ongi aidata kogukonda teenindada ja vältida toidukohtade uste kinni panekut. Tartu tehnoloogiaettevõtted Fleet Complete Eesti ja Voog.com on loonud lahenduse, mis võimaldab restoranidel kerge vaevaga üle veebi nii tellimusi kui makseid vastu võtta ning kõik tellimused seejärel tööülesannetena kulleritele jagada. Esimene restoran, kes nende pakutud lahenduse abil oma äriga internetti kolis, on Tartus asuv Kolm Tilli.