“Chateau Purcari Cup 2024” Lätis

Läti parimate sommeljeede võistlused toimusid 14. ja 15. septembril Riias, kus tihedas konkurentsis selgitati välja “Chateau Purcari Cup 2024” laureaadid. 2024. aasta parim Läti veinitundja on Madara Greize-Kapzema. Madara on võistluse 18-aastase ajaloo jooksul teine tiitli võitnud naine.

Meistrivõistluste esimesel päeval osales poolfinaalis kaheksa sommeljeed, lisaks lätlastele ka esindajad Eestist ja Moldovast. Teise koha pälvis Victoria Lutz ja kolmanda Ritvars Blums. Finaalis osales ka leedukas Yan Biazruchka, kes riiklikel meistrivõistlustel küll vastavalt reeglitele võita ei saa, küll aga pälvis ta parima külalisvõistleja tiitli.

Veinitalendid panid end proovile mitmekülgsetes teoreetilistes ja praktilistes testides: teooriatest, pimedegusteerimine, teenindamine ning rolli mängis ka stressitaluvus esinemise ajal.

„Lugu sommeljeest ei ole sugugi ainult lugu veinist. See on lugu professionaalsusest, loovusest, laialdastest teadmistest. Restoranis on vein koos kokteilide, õlle, kange alkoholi, erinevate karastusjookide ning tee ja kohviga. Loomulikult peab veiniga ühes mõtlema ka toidule, juustudele ja isegi kokkusobivusele sigaritega. Selle aasta meistrivõistlustel osalejad näitasid teadmisi demonstreerides säravat talenti ja teevad meile kahtlemata au ka Baltikumi tasandil,“ ütles Latvian Wine News Associationi president Jānis Kaļķis.

Läti parimat sommeljeed on valitud alates 2006. aastast. Meistrivõimalused pakuvad osalejatele võimaluse õppida lisaks uusi oskusi meistriklassides ja kohtuda valdkonna professionaalidega. Sel aastal said Läti Sommeljeede Liidu liikmed ja meistrivõistlustel osalejad osa Moldova kolleegi Dumitru Cosleti meistriklassist. Läti Sommeljeede Meistrivõistluste ametlik sponsor Moldova Chateau Purcari Cup 2024.

Eesti esindaja võistlustules

Eestit käis Lätis esindamas Madis Einpalu, kes Pudelipostile ka oma kogemusi jagas.

Eipalu: Mul oli au osaleda Läti parima sommeljee võistlusel ja olen selle võimaluse eest väga tänulik. Võistlus toimus kahe päeva jooksul. Laupäeval toimusid poolfinaalid, mis algasid pimedegustatsiooniga. Laual oli kolm veini, üks valge ja kaks punast. Neile tuli teha kirjalikult täielik organoleptiline analüüst. Kolme veini jaoks anti aega 18 minutit, mis osutus tõsiseks väljakutseks. Seadsin omale mõttes eesmärgiks saada võimalikult palju kirja nii, et ei jääks ühegi veini juurde toppama. Selles ülesandes tundsin end enesekindlalt.

Teiseks ülesandeks oli teooria. Siin oli aega rohkem kui küll (vist 60 minutit), aga küsimused olid minu jaoks rasked ja väga rasked. Tundsin, et teoorias on mul järelikult arenguruumi küll ja veel. Sain küll enamiku küsimustest vastatud, aga paljud olid siiski pakkumised ja arvamused, mitte konkreetsed vastused. Pean kindlasti teooriale edaspidi oluliselt rohkem tähelepanu pöörama, sest mulle on jäänud mulje, et see on võistluste eelvoorudes ja poolfinaalides väga olulise kaaluga.

Kolmandaks ülesandeks oli praktika. Ülesande sooritamiseks oli kokku aega 7 minutit. Selle aja jooksul tuli kahesele lauale serveerida vahuvein ja punane vein. Siin jäin ajahätta ning tunda andis reaalse “põrandakogemuse” puudumine. Pean harjutama kiiresti ja efektiivselt tegutsemist samal ajal klientidega meeldivalt suheldes. Üks hea nipp, mida hiljem kuulsin: olukorda tasub võimalusel enda kasuks tõlgendada. Näiteks serveerida vahuvein ja punane vein ainult dekanteerida, siis mainida, et selle serveerime alles siis, kui vahuveiniga ollakse lõpetanud. Iseasi, kuidas seda kohtunikud seda hinnanud oleksid, aga kui tead, et nagunii aega ei jõua, siis äkki oleks mõistlik…?

Laupäevasele võistlusele järgnes õhtusöök koos külalistega. See kujunes väga meeleolukaks ja sain hulganisti uusi kontakte, sealhulgas tutvusin maailma parima sommeljee Raimonds Tomsonsiga.

Järgmine päev algas Purcari veinide meistriklassiga, kus saime hea ülevaate Moldova veinipiirkondadest, viinamarjasortidest ja loomulikult degusteerisime ka suurt osa Purcari veinivalikust. Pärastlõunal kuulutati välja finalistid. Mina seekord paraku finaali ei jõudnud, Leedu poolt külalisena võistlema tulnud sommeljee oli minust oluliselt tugevam. Finaal oli põnev ja tundsin, et oleksin tahtnud seda läbida kogemuse pärast. Pingi pealt teisi vaadates tundus – nagu ikka – et oleks päris hästi läinud.

Saan siiski uhkusega öelda, et sain eriauhinna parima pimedegusteerimise eest! Hurraa!

Üleüldiselt oli tegemist suurepärase kogemusega, väga palju uusi ja olulisi kontakte, palju tagasisidet enda vormi, nõrkuste ja tugevuste kohta. Kindlasti soovitan sellist kogemust ka teistele ja osalen võimalusel taas ka ise.

“Codorniu Zero Grand Prix 2024” Leedus

Leedu Sommeljeede Assotsiatsiooni meistrivõistlus “Codorniu Zero Grand Prix 2024” toimus 10. septembril Vilniuses Neringa hotellis. Võistlusest võttis osa viis Leedu sommeljeed ja külalisena Läti ja Eesti sommeljee. Eestit esindas Federico Grasso restoranist Controvento.

Eelvoorudes tuli võistlejatel lahendada test, kirjeldada kaht veini kirjalikult 15 minuti jooksul, tuvastada viis jooki (peamiselt Leedu õlled) ja dekanteerida ning serveerida punavein kahele inimesele. Finaali pääsesid kolm leedukat ja lätlanna. Õhtusöögi käigus tuli võistlejatel valada välja magnum pudelist Anna Codorniu cava, tunda piltidelt ära tuntud isikuid ja kohti, maitsta ja ära tunda viit värvitut kanget alkoholi. Samuti tuli parandada vigane veinikaart, mis koosnes 20st nimetusest, millest vaid kaks olid õiged. Neljakäigulise menüü juurde tuli soovitada tuntud jõgede äärsetest piirkondadest veine, serveerida laudadesse kaks pudelit valget veini aereerides ja kahest portveinist tuvastada vintage port ja ka see desserdi juurde serveerida. Eriti keeruliseks osutus tundmatu punase veini kirjeldamine ja „müümine“ klientidele. Selleks oli traditsioonilisel meetodil valmistatud Pet nat stiilis punane vahuvein, mida keegi ei suutnud tuvastada.

Võitjaks tuli Yan Biazruchka, teisele kohale Ignatijus Semionovas ja kolmandale Oresta Jokūbauskaitė.

Eesti esindaja Leedus

Eestit esindanud Federico Grasso jagas Pudelipostiga muljeid.

Grasso: Võistlused Leedus olid põnevad, enne võistlust närv oli loomulikult sees, kuid kokkuvõttes oli kogemus väga kasulik. Võistlus algas viie joogi pimedegustatsiooniga (kolm õlut, alkoholivaba bitter ja siider). Kui õlled olid üsna selgelt eristatavad, siis alkovaba bitterit ei arvanud keegi ära ning siider oli üsna klassikaline.

Järgnes kahe veini kirjeldus: valge port ja supertoskaanlane Antinorilt, il Bruciato. Sellele järgnes teooriatest, mis oli üsna raske. Palju küsimusi puudutas põllumajanduslikku poolt, lisaks oli arvestatav osa küsimustest seotud Jaapaniga. Viimasega jäin hätta ja test oli kokkuvõttes raskem, kui ootasin.

Järgnes dekanteerimine ning sellega oli päevane osa lõppenud. Õhtune osa jätkus restoranisaalis. Finaalis mina ei osalenud, aga võistlust oli restoraniolustikus väga huvitav jälgida. Mõned ülesanded hõlmasid pealtvaatajate laudadele jookide serveerimist jms. Võistlus oli hästi korraldatud, üsna tempokas ja põnev jälgida. Võtsin sealt kaasa uusi teadmisi, uusi tuttavaid ning kindlasti inspiratsiooni tulevikuks.