Douro org – klassikalise veini ja portveini lahinguväli
Aleksei Pogrebnoi
Kui küsida mõnelt veinihuviliselt Douro oru kohta, siis sageli kõlab vastus vaid portveini
ülistamisena. Kuid Douro org pakub portveinist palju enamat. Tegelikult algas selles
piirkonnas tavalise punaveini valmistamine juba ammu enne portveini.
Esmalt aga veidi sellest, mida üldse kujutavad endast kangestatud vein ja portvein ning
millal võiksid inimesed kaasaegses maailmas tunda nende järele vajadust?
Kangestatud veini ja portveini ajalugu ulatub keskaega. Esimesed märked selle meetodi
kasutamisest pärinevad 13. sajandist ja tol ajal toodeti kangestatud veini peamiselt
Vahemere piirkonnas. See meetod levis kiiresti ka mujale maailma.
Prantsuse arst ja teoloog Arnaud de Villeneuve’i on sageli seostatud kangestatud veini
avastamisega. Ta arendas meetodi, mis võimaldas peatada käärimise ja lisada veinile
alkoholi, säilitades samal ajal selle magususe ja värske maitse. See oli oluline, sest aitas veinil
säilida ja taluda pikki transportreise, eriti merelaeval.
18. sajandi alguses, kui Inglismaa ja Prantsusmaa olid sõjas, avastasid inglise kaupmehed
uue alternatiivi Prantsuse veinidele Douro oru veinide kujul. Portvein on luksuslik
kangestatud vein, mille valmistamiseks kasutatakse spetsiaalset meetodit, mis hõlmab
poolvalminud veini segamist viinamarjade destillaadiga, mida nimetatakse aguardenteks.
See protsess peatab käärimise ja võimaldab säilitada jääksuhkru ning suurendada
alkoholisisaldust. Portveini valmistamise traditsioonid pärinevad kaunist Douro orust
Portugali põhjaosas.
Portveinide stiilid ja kuulsamad näited
Portveinimaailmas võib leida mitmekesiseid püramiide, mis ulatuvad elujõulistest noortest
Ruby’dest kuni täiuslikult küpsenud Tawny’de ja aastakäigu-portveinideni. Sageli tuntakse
portveini kui rasket talvist jooki, kuid küpsed Tawny, Colheita ja aastakäigu-portveinid
võivad olla äärmiselt delikaatsed.
Ruby Port – Nooruslikku Värvi Ehtekivi
Ruby portvein, mille nimi ammutab inspiratsiooni tema nooruslikust särast, on võrratu vein,
mis valmib kunstilises harmoonias mitme erineva aastakäigu meistriteoste sümbioosist.
Selle punakasvioletne värvus peegeldab kirglikku segu minevikust ja olevikust.
Rubiinport on nagu noor andekas muusik, kes valitseb laval juba enne täielikku küpsemist.
See on võrratu sümfoonia maitsetes ja aroomides, mis viib maagilisele teekonnale
veinimaailma südamesse.
Vintage Port – Veinimaailma Tipphetk
Vintage Port on see, mida paljud peavad Portveini püramiidi tipuks – veinimaailma
kroonijuveeliks, mis paneb südame kiiremini põksuma. See pole lihtsalt vein, vaid
kunstiteos, mis on sündinud parimates kasvukohtades ja erakordsetest aastakäikudest ja
viinamarjadest.
Mitmed veinitootjad on saavutanud maailmakuulsuse tänu oma suurepäraste aastakäikude
portveinidele. Nad on meisterdanud neid veiniehteid, täiustades oma mainet
rahvusvahelisel tasandil.
Tawny – Portveinide Kuninganna
Kui me räägime portveini püramiidi tipust, siis aastakäigu portvein on selles püramiidis
kuningas, ent Tawny täidab sel juhul kindlasti kuninganna rolli. Kuidas see kuninglik staatus
saavutatakse? Siin tuleb mängu küpsemisprotsess, mis muudab Tawny nii eriliseks.
Aastakäigu portvein valmib kiiresti suurtes puidust vaatides ja seejärel pudelis, et saavutada
oma täiuslik vorm. Tawny aga areneb aeglaselt ja elegantselt väikestes vaatides, kus aja
jooksul tekib unikaalne pähkline maitse, mille loovad õrnad hapniku-puudutused. Samal ajal,
kui aastakäigu-portvein omandab kullakarva sära, võtab Tawny rikkaliku kuldpruuni värvi,
mis on märk selle elegantsist.
Tawny on nagu portveinide kuninganna, kes õpetab meile, et aeg ja kannatlikkus võivad
anda sügavusele ja keerukusele uue tähenduse. See on vein, mis kutsub meid nautima elu
rikkalikkust ja nüansirikkust, kuni iga tilk on nagu kullatud hetk meie klaasis.
Garrafeira – Esmaklassiline Veinimaailma Pärl
Garrafeira on veinimaailmas täiesti erakordne ja unikaalne delikatess. Selle veinistiili
valmistamiseks on IVDP (portveinide ja Douro veinide instituut) seadnud ranged nõuded –
vein peab laagerduma ligikaudu 3-6 aastat tammepuust vaatides ja seejärel veel vähemalt
kaheksa aastat klaaspudelites, mida tuntakse demijohnidena ja mille omapärane kitsas kael
annab Garrafeirale iseloomuliku maitse.
Selline pikk ja mõtestatud laagerdumine sünnitab Garrafeirast midagi enamat kui lihtsalt
veini. See annab sellele aadet, sügavust ja keerukust, mis on võrreldav vaid veinimaailma
kõige peenemate kunstiteostega.
Tänapäeval valmistab seda ainulaadset portveini-stiili vaid üks perekond, Niepoort. Nende
pühendumus ja aastatepikkune kogemus on teinud neist Garrafeira-maestrod. Iga tilk
Garrafeirat on nagu muusikaline noot, mis jutustab lugu aastakümnetepikkusest kirest ja
pühendumusest veinimaailmas.
Portveinimaailma Kolm Jumalikku Hetke
Portveinid on alati olnud maailma veinikunsti tipus, kuid kolm veini on suutnud tõusta veelgi
kõrgemale, pälvides Wine Spectatori poolt täiusliku 100 punkti hinde.
Need veiniaardepärandid on 1994. aasta Taylor Fladgate Vintage Port, 1994. aasta Taylor Fladgate
Vintage Port Magnum ja 1994. aasta Fonseca Vintage Port.
Wine Spectatori sõnul on need meistriteosed suurepärased näited mõõdukalt magusast ja
tanniinirikkast portveinist. Kuid nende võlu ulatub palju kaugemale lihtsalt maitsemeelte
rahuldamisest. Neil on ka vapustavalt elegantne ja rafineeritud tekstuur, mis suudab
tantsida suulael nagu meloodia. Nende aroomibukett on nagu muusika, kus iga noot on
puhtalt täiuslik.
Oluline on mainida, et kuigi need portveinid kannavad ingliskeelseid kaubamärke,
valmistasid neid veine algusest lõpuni portugallased. Üks erakordne lugu on Ferreira
portveinimajast. Selle asutaja, erakordselt andekas naine nimega Dona Antónia Adelaide
Ferreira sai kohalike poolt hellitava hüüdnime “Ferreirinha” ehk väike Ferreira. Tänapäeval,
enam kui 250 aastat pärast selle loomist, on Ferreira üks vähestest suurematest
portveinimajadest, mis on endiselt portugallaste perekonna käes.
Hoolimata sellest, et auhinnad suurendasid ajutiselt portveinide kuulsust, hajus 1990ndate
lõpus nende hiilgus ning isegi auhinnad ei suutnud enam kiirendada veinide levikut. Need
jäävad sellegipoolest igavesti legendaarseteks ja meenutavad meile portveini võlu ja
võimsust.
Douro piirkonna tavaveinid – Avastades Unustatud Pärleid
Douro org on Portugali üks suurimaid veinipiirkondi ning selle ajalugu ulatub sügavale
minevikku. Seal on aastasadu kasvatatud viinamarju, kuid kõik need ei ole olnud mõeldud
portveini tootmiseks. Enne portveinide populaarsuse tõusu valmistati Douro orus tavalisi
veine, mis olid eelkõige mõeldud kohalikuks tarbimiseks ja neid kutsuti Vinho de Consumoks
ehk joogiveiniks.
Kui rändaksime ajas umbes 30 aastat tagasi Douro orgu ja uuriksime viinamarjade terroir’d,
näeksime, et portveini jaoks on oluline segamiskunst, soe kliima ja kiltkivipinnas. Tollal ei
mõeldud Douro piirkonna kuivade veinide potentsiaalile. Viinamarju kasvatati madalamates
piirkondades kuni 500 meetri kõrgusel merepinnast, kuid kõik muutus, kui nõudlus kuivade
veinide järele kasvas ja tähelepanu hakati rohkem pöörama kliima ja pinnase kvaliteedile.
Douro pinnas koosneb peamiselt kollasest kiltkivist ja graniidist. Kollasel kiltkivil kasvavad
viinamarjad, mis on mõeldud portveini tootmiseks, samas kui graniidipinnasel kasvavad
viinamarjad sobivad ideaalselt kuivade punaste ja valgete veinide valmistamiseks.
Douro piirkonna kliima on kontinentaalne. Suved on kuumad ja talved jahedad. See nõuab
viinapuudelt vastupidavust, et juured suudaksid tungida sügavale kaljupragudesse, kus nad
leiavad toitained ja vee. Douro orgu vaadates näeme palju erinevaid nõlvu ja jõgesid, mis
näitavad piirkonna potentsiaali veinitootmiseks. Alates madalatest päikeselistest nõlvadest
kuni kõrgetele mäetippudele, kuhu külm tuul Atlandi ookeanilt ulatub, loovad need erinevad
mikrokliimad erilise maitseprofiili.
Ent Douro piirkonnal on veel üks saladus varrukas – kohalikud viinamarjasordid. Seal kasvab
üle 90 erineva viinamarjasordi, sealhulgas punased Touriga Nacional, Touriga Franca, Tinta
Cao, Tinta Roriz ja valged Malvasia Fina, Rabigato, Arinto ning teised. Douro veinid valmivad
professionaalsete veinimeistrite käe all, kes on sageli mõjutatud ka Bordeaux’ piirkonna
stiilist.
Kuigi Douro piirkonna veinid on läbi käinud pika maa, on neil siiski veel omad
arenguvõimalused. Kuivad Douro veinid on jõudmas üha rohkemate veinisõpradeni, kes
avastavad piirkonna unustatud aardeid. See on lugu, mis jätkub ja kus Douro veinid
parandavad oma vigu ja avavad uksi uutele maitseseiklustele.
Douro tavaveini lugu
Aga milline oli üleüldse esimene nn tavaline vein, mis esitas väljakutse suurele portveinide
mainele? Aastal 1952 valmistati Douro Superiore piirkonnas Casa Ferreirinha veinimajas
punast kuiva veini, mida tänapäeval tuntakse legendaarse Barca Velha nime all. Selle veini
looja oli veinimeister Fernando Nicolau de Almeida, kes oli varem töötanud Bordeaux’s,
Chateau Calon-Seguris. Kui ta asus tööle Casa Ferreirinha veinimaja veinimeistrina, märkas
ta, et Douro kliima ja viinamarjad võimaldavad valmistada nii kvaliteetset punast kui ka
valget veini. Seega kasutas ta nelja klassikalist viinamarjasorti – Touriga Nacional, Touriga
Franca, Tinta Roriz ja Tinta Cão, mis olid tavaliselt kasutusel portveini tootmisel.
Casa Ferreirinha veiniaiad asuvad kõrgetel nõlvadel, kus Atlandi ookeani mõjutused tagavad,
et viinamarjad ei küpse liiga kiiresti. Pinnas on kiltkivine – see annab veinidele värskust ja
komplekssust. Barca Velha veini ei valmistata igal aastal, vaid ainult parimatel aastatel.
Veinid küpsevad uutes väikestes tammevaatides 12-18 kuud ja pudelis veel 60 kuud ehk viis
aastat. Tänu Barca Velha veinile on paljud veinimajad hakanud valmistama sarnase stiiliga
veine.
Aastal 1999 sündis Douro oru vaiksel maastikul uus vein, mis tõi kaasa täieliku
veinirenessansi – Chryseia. Selle loomingulised geenid olid pärit kahest maailma, kus
veinivalmistamine oli kunst ja kirg – Bordeaux`st ja Portugalist. Bruno Prats ja James
Symington ühendasid jõud ning panid aluse ainulaadsele veinile, mille maitsemaailma
värvides kõlasid Touriga Franca ja Touriga Nacional viinamarjade elegants ja võlu.
Chryseia sünd ei olnud lihtsalt veinivalmistamine, see oli elu ja armastuse sümbioos, mis viis
esmaklassilise veinini, mis kandis endas kahe veinitraditsiooni parimat. Kaks aastat tööd ja
tähelepanu detailidele loovad imetabase kvaliteedi ning see viis Chryseia 2001. aastal Wine
Spectatori Top 100 veinide hulka. See oli üllatus, mis raputas veinimaailma ja pani mõistma,
et Douro oru veinid suudavad konkureerida maailma parimatega.
Quinta do Vallado, Niepoort ja Van Zellers & Co on vaid mõned selle piirkonna pärlitest, mis
on pälvinud rahvusvahelise tunnustuse ja kiituse. Need veinimajad on loonud veine, mis
viivad meid ajas tagasi, tutvustades meile Douro veinitootmise rikkalikku pärandit.
Nende veinide edulugu ei ole lihtsalt õnnelik juhus, vaid see on osa suuremast visioonist,
mida jagab “Douro Boys” ühendus. See ühendab viis säravat veinimaja, mis on otsustanud
viia Douro kuivad veinid maailmakaardile. Nad ei ole lihtsalt veinivalmistajad; nad on
kirglikud loojad, kes soovivad jagada Douro piirkonna erilist võlu kogu maailmaga.
Portvein vs tavapärased veinid – Sõbralikud Kaaslased Veinimaailmas
Kuidas on võrdluses nö tavapäraseid veinid ja portveinid? Kuigi veinisõprade eelistus langeb
tavaliselt pigem kuivade veinide kasuks, ei saa kuulus portvein kunagi konkureerida
Portugali suurepäraste kuivade valgete ja punaste veinidega stiili ja toidusobituse osas.
Sarnaselt Bordeaux`le, kus leidub nii kuivasid kui ka magusaid veine, täiendavad ka portvein
ja kuiv vein üksteist. Nagu Symingtoni veinimaja turundusjuht Gustavo Devesa märkis: “Ma
loodan siiralt, et nad ei konkureeri omavahel. Pigem täiendavad üksteist, sest nad pärinevad
samast piirkonnast.”
Kokkuvõttes võib öelda, et Douro veinipiirkonnas on väga nutikad ja kaasaegsed
veinimeistrid, kes on tõestanud, et nad suudavad valmistada mitte ainult kangestatud veine,
vaid ka suurepäraseid tavaveine.