Austraalia
1788. aastal istutati esimene viinapuu New-South-Wales’i. Viini maailmanäitusel 1873. aastal saavutas Victoria Hermitage’i punavein esimese koha ja 1882. aasta Bordeaux’ veinimessil saavutati esikoht külalisosavõtjate seas. 19. sajandi lõpus tabas Austraaliat Phylloxera epideemia ja veinid kadusid. Haigusest jäi ainukesena puutumata Lõuna-Austraalia. 20. sajandi esimesel poolel valmistati Austraalias valdavalt magusaid kangendatud veine.
Austraalia veininduses algas uus tõus 1960-tel aastatel tänu veinitehnoloogia arengule. Hakati valmistama klassikalistest viinamarjasortidest naturaalseid veine. 1980-tel tuli uus lähenemine. Kui enne püüti kuumematel aladel viinamarjad kiiresti valmis küpsetada, siis 1980-te lõpus otsiti jahedamaid kasvualasid. Samuti investeeriti suuri summasid veinitehnoloogia arendamisse. Veinitoodang on Austraalias pidevalt kasvanud, aga tarbimine on viimased kümme aastat väga vähe tõusnud.
PIIRKONNAD
Lääne-Austraalia
Lääne-Austraalia valmistab vaid 5% kogu Austraalia veinimahust, kuid põhirõhk on pööratud toodangu kvaliteedile ja seetõttu on paljud regiooni tootjad ja veinid väga kõrgelt hinnatud.
Kuulsaim alampiirkond on Margaret River, kus valmistatakse suurepäraseid punaveine peamiselt Cabernet Sauvignon, Merlot ja Pinot Noir sortidest ning elegantseid valgeid veine Chardonnay, Sémillon ja Sauvignon Blanc marjadest.
Lõuna-Austraalia
Kogu Austraalia mahust moodustab Lõuna-Austraalia veinitoodang 43%. See ala on Phylloxera vaba ja taimede sisseviimine on range kontrolli all. Toodetakse väga laia gammat veine alustades lihtsatest mahuveinidest ja lõpetades tippkvaliteetsete meistriteostega.
Tähtsamad alampiirkonnad:
- Barossa Valley on kuuma kliimaga alampiirkond, kus tehakse suurepäraseid punaveine Shiraz, Grenache, Mourvèdre ja Cabernet Sauvigon viinamarjadest. Valged veinid valmivad Chardonnay, Riesling’i ja Viognier’i marjadest.
- Eden Valley ja Clare Valley on mõõdukalt sooja kliimaga alad ja suurimad hitid on aromaatsed ja maitseküllased valged veinid Riesling’ist.
- McLaren Vale on vana kuuma kliimaga veiniala. Parimad punaveinid on pehmed ja mahlakad ning tehtud Shiraz’ist ja Cabernet Sauvignon’ist.
- Coonawarra on sisemaal asuv kitsas maariba, kus kliima on pigem jahedapoolsem ja aluspinnaseks kuulus rauarikas savikas lubjakivi – Terra Rossa. Siit tulevad riigi ühed parimad Cabernet Sauvignon punaveinid.
New South Wales
Uus-Lõuna-Walesi regioon on veinitoodangult kol- mandal kohal Austraalias. Toodab üle 20% kogu Austraalia veinimahust. Palju tehakse odavat ja ilmetut massiveini, kuid mõnedes alampiirkondades ka korralikke ja kvaliteetseid veine.
Tähtsamad alampiirkonnad:
- Hunter Valley asub 160 km Sydneyst põhja pool. Kliima on subtroopiline, kuum ja niiske. Parimad punaveinid tulevad Shiraz’ist (Hermitage) ja need on pehmed ja marjased ning üsna kena arengupotentsiaaliga. Arenedes röstisteks ja mesisteks muutuvad Sémillon’ist (Hunter Riesling) tehtud valged veinid on samuti sageli väga toredad. Upper Hunter on pisut kuivem ala ja siit tulevad kvaliteetsed Chardonnay valged veinid.
- Central Ranges’i Mudgee alampiirkonna pärlid on valged Chardonnay veinid ja punased Cabernet Sauvignon veinid.
- Big Rivers on viljakas ala, mis tuntud eelkõige muude põllumajandussaaduste poolest. Viinamarjakasvatuse hitt on Sémillon, millest tehakse botrytisega nakatunud marjadest vahvaid dessertveine.
Victoria
Victoria toodab peaaegu 1/3 kogu Austraalia veinimahust. Ajalooliselt on see olnud kõige suurem ja tuntum veiniala Austraalias, aga pärast Phylloxera laastamist pole suurt osa veiniaedu taaskasutusele võetud. Niisiis on tegu põhiliselt mahuveine tootva alaga.
Tähtsaim alampiirkond on Yarra Valley, mis asub Melbourne’i kirde-eeslinnast pisut väljaspool. Kliima on jahe ja üsna sademeterohke. Parimad veinid tulevad prantsuse sortidest. Pinot Noir on täidlane, puuviljane, kuid mitte moosine. Chardonnay on tsitruseline ja karge happega. Cabernet Sauvignon on tanniinne ja korraliku happega.
Queensland ja Tasmaania
Need Austraalia mõistes mikroskoopilise tootmismahuga alad ei ole meie veinisõpradele just väga tuntud. Tasuks siiski kursis olla Tasmaania üha tõusva kuulsusega. Sellel jaheda kliimaga lõunapoolselt saarel valmistatakse väljapaistvaid Burgundia stiilis punaseid veine Pinot Noir’st, elegantseid ja mineraalseid valgeid veine Alsace’st tuntud viinamarjadest, kuid saare suurimaks hitiks on traditsioonilisel meetodil valmistatud vahuveinid, milledest parimad võistlevad samas masinaklassis šampanjadega.
Uus-Meremaa
- aastal tõi anglikaani misjonär Samuel Marsden Austraaliast Uus-Meremaale esimese viinapuu.
Esimese veiniaia rajas James Busby 1833. aastal ja esimene vein saadi sealt 1839. Prantsuse misjonärid laiendasid veiniaedade ala ja parandasid veini- valmistuse tehnoloogiat. 20. sajandi esimesel poolel valmistati väikses osas kangendatud veini. Tänu professor Helmut Beckeri soovitusele hakati sajandi teisel poolel kasvatama Saksa marjasorte, neist enim Müller Thurgaud.
Valdavalt valmistatakse Uus-Meremaal valgeid veine ja kasvatatakse heledaid marju. Tumedatest marjasortidest on kõige populaarsem külmalembeline Pinot Noir. Oma tootmismahtudelt on Uus-Meremaa maailmas alles 30. kohal.
PIIRKONNAD
Põhjasaare olulised regioonid
- Gisborne asetseb ümber Powerty Bay. Moodustab 4,6% kogu Uus-Meremaa veinimahust. Peamiselt toodetakse valgeid veine. Parim Chardonnay kasvuala riigis.
- Hawkes Bay’s toodetakse kogu Uus-Meremaa veinimahust 11,6%. Populaarne punaveiniala, kuigi kõige rohkem kasvatatakse Chardonnay’d. Kasvatatakse ka palju tumedaid sorte ja valmistatakse Bordeaux stiilis punaveine: Cabernet Sauvignon, Cabernet Franc, Merlot, Malbec, aga ka Syrah.
- Martinborough’ esimesed Pinot Noir’ veinid valmistati 1984. Nüüd on seal 33 tootjat ja ta toodab 1,4% kogu Uus-Meremaa veinimahust. Selles piirkonnas on enamik boutique-veinikeldrid, tänu suurepärasele Pinot Noir’le.
Lõunasaare olulised regioonid
- Marlborough’s hakati viinamarju kasvatama alles 1973. aastal, kuid tänaseks on Lõunasaar selle piirkonna eestvedamisel tõusnud suurimaks veinitootjaks Uus-Meremaal. Marlborough on peamiselt valgete- ja vahuveinide ala ja valmistab 75% kogu Uus-Meremaa veinimahust. Parimad veinid tulevad Sauvignon Blanc ja Riesling sortidest. Siin valmistatakse ka Uus-Meremaa parimaid vahuveine, peamiselt Chardonnay, Pinot Noir’ ja Riesling’i marjadest.
- Nelson on Lõunasaare kõige päikesepaistelisem piirkond. Kokku 25 veinikeldrit moodustavad Uus-Meremaa veinimahust 2,3%. Parimad veinid saadakse Chardonnay’st ja Pinot Noir’st. Enim on siiski tegemist valge veini alaga, kuigi ka Pinot Noir punaveinid on elegantsed, sügava buketiga, hea happesusega ja pehmete tanniinidega.
- Central-Otago piirkond on merepinnast kõige kõrgemal asetsev Uus-Meremaa veiniala ja maailma kõige lõunapoolsem veinipiirkond lõunalaiusel 45°. Seal toodetakse 2,5% Uus-Meremaa veinimahust. Klimaatiliselt on see ligilähedane Prantsusmaa Burgundia piirkonnale ja seetõttu tuleb siit põhiliselt tippkvaliteetset punast veini Pinot Noir’st.
Lõuna-Aafrika Vabariik
LAV’is on veini valmistatud juba alates 17. sajandist. Hollandi Ida-India Kompaniil oli vaja kaubareisidel Indiasse ja seda ümbritsevatesse piirkondadesse tagada oma laevades toiduvarude täiendamine vee, veini, värske toidu ja puuviljadega. Kapimaa esimene kuberner Jan van Riebeeck lasi istutada esimesed viinapuud 1654. aastal Cape Towni ümbruses asuvasse kolooniasse ning 1659 valmistati esimest korda Cape Town’is sealsetest marjadest veini.
Kohalikud maaomanikud ja farmerid veiniviljelust eriti ei pooldanud ning seetõttu oli viinamarjade kasvatamisel mitmeid tagasilööke, enamjaolt varasemate kogemuste puudumise tõttu. Kasvatatavaid sorte kasutati peamiselt kangendatud veinide valmistamisel ja destilleerimisel. Tänapäeval on seevastu viinamarjakasvatus väga kiirelt arenev ja kasvav trend LAV põllumajanduses ja maailma veinitootjate riikide edetabelis ollakse mahult juba 6. kohal.
TÄHTSAMAD PIIRKONNAD
Stellenbosch
„Tammelinn” on oluline önoloogiakeskus ja väga kõrgelt hinnatud veinipiirkond. Selles piirkonnas on väga palju väikseid veiniistandusi (estate). Tipp-punaveinid on Bordeaux tüüpi seguveinid ja need saadakse marjasortidest Cabernet Sauvignon, Pinotage, Merlot ja Shiraz. Lisaks valmistatakse kompleksseid valgeid veine Chenin Blanc, Chardonnay ja Sauvignon Blanc sortidest ja ka kvaliteetseid vahuveine.
Cape Point
Siit tulevad Constantia sisekasvuala tippveinid. See on poolsaarel asuv jahe rannikuäärne ala. Veiniaiad asuvad 100–300 m merepinnast. Marjadest on hinnatud Euroopa sordid: Sauvignon Blanc, Chenin Blanc, Semillon, Chardonnay, Merlot, Cabernet Franc, Cabernet Sauvignon, Shiraz.
Paarl
Kiviselt kruusase-graniidise pinnasega (kohanimi tuleneb märgadest läikivatest kividest Paarl = ’pärl’), murenenud põlevkivi ning liivakivi- ja lubjakivialadega. Parima potentsiaaliga marjadeks peetakse Chenin Blanci, Sauvignon Blanci, Pinotage’i, Cabernet Sauvignoni ja Shirazi. Väga hinnatud sisekasvuala on Wellington oma lubjakivi- kiltkivirikkama pinnasega. 90% LAVis kasutatavatest viinapuuistikutest kasvatatakse siin – LAVi
„viinapuude lasteaias”. Valmistatakse palju värskeid puuviljaseid valgeid veine ja vahuveine.
Franschhoek Valley
Prantsuse ideoloogiat edasi kandev piirkond LAVis hugenottidest väljarändajate rajatud veiniaedadega. Asub Paarlist edelas ning on kolmest küljest kaitstud Groot Drankesteini, Simonbergi ja Franschhoeki mägedega. Parimad veiniaiad asuvad 150–350 m kõrgusel merepinnast Bergi jõe kiltkivistel kaldaterrassidel. Kasvatatakse Chenin Blanc’i, Chardonnay’d, Sauvignon Blanc’i, Shiraz’d, Cabernet Sauvignon’i, Pinotage’i ja Pinot Noir’d.
Robertson
Kuigi Robertsoni piirkond on enim tuntud võistlushobuste aretuse ja roosikasvatuse poolest, on lubjakivirikas pinnas soodne viinamarjade kasvatamiseks. Piirkond on hinnatud Chardonnay ja Shiraz’i veinide poolest, lisaks valmis- tatakse magusaid veine Muscat’i ja Chenin Blanc’i marjadest.