12. ja 13. septembril 2018 toimus Riias Baltimaade puuvilja- ja marjaveini võistlusele laekunud veinide hindamine. Võistluse peakorraldaja on Läti Viinamarjakasvatajate ja Veinivalmistajate Liit koostöös Eesti Väikepruulijate Liidu ja Leedu Veini Assotsiatsiooniga. Hindamisele saadeti kokku 147 veini kolmest Balti riigist – lõviosa veine oli pärit Lätist, Eestist osales 11 veinimeistrit 20 veiniga ja Leedust 16 meistrit 40 veiniga. Võistlus oli avatud nii registreeritud veinitootjatele kui ka hobivalmistajatele, keda hinnati võrdsetel alustel.
Veinid jaotati hindamiseks kahte suuremasse gruppi – viinamarjaveinid ning puuvilja- ja marjaveinid – mis omakorda jaotusid alagrupidesse. Viinamarjaveinid jaotusid kolme alagruppi: valge- ja punane vein ning traditsioonilisel meetodil valminud vahuvein. Puuvilja- ja marjaveinid asusid võistlema seitsmes suuremas alagrupis: valge- ja punane vein, mis omakorda jaotusid kuivuse astme järgi kolme alagruppi. Need olid traditsioonilisel meetodil valminud vahuvein, karboniseeritud vahuvein, siider – vaikne ja traditsiooniline meetod, karboniseeritud siider ja eksootilised veinid (lille-, kasemahla- jm. veinid, mis ei ole valmistatud marjadest, puuviljadest või rabarberist).
Kahes suuremas kategoorias (kokku oli neid kuus) anti välja kolm peaauhinda: viinamarjaveinid ning puuvilja- ja marjaveinid. Lisaks kuulutati välja kolm alagrupi võitjat, kui alagrupis võistles üle kümne veini ja üks alagrupi võitja, kui alagrupis osales kolm kuni üheksa veini.
Viinamarjaveinide esimene koht läks Leetu. Võitjaks osutus hobiveinivalmistaja Vytautas Kanapka, Leedu Juodupe viinamarjast valmistatud 2017. aastakäigu veiniga. Teise koha vääriline vein valmis Lätis Zilga viinamarjast, autor Ričards Ivanovs ja kolmas koht Leedus Solarise viinamarjast, autor Ernestas Aušvicas.
Puuvilja- ja marjaveinide kaks esimest kohta napsas ülekaalukalt endale Ainars Vanags, Ligatne veinikojast Lätis. Esimene koht läks viirpuu marjadest valminud 2011. aastakäigu kuivale veinile, mis üllatas oma valget portveini meenutava maitseprofiiliga. Tegemist oli võistluse ühe vanima aastakäiguga, mis ka üldarvestuses kogus kõige suurema punktisumma. Teise koha saavutas 2016. aasta õuntest valmistatud jäävein, mille lai maitsespekter ja sügavus oli võrreldav nii mõnegi tuntud jääveiniga. Kolmandaks tuli MEMEL veinimaja 2017. aasta poolkuiv ebaküdooniavein Leedust.
Eestlastest olid kõige edukamad Tori Siidritalu traditsioonilisel meetodil valmistatud 2017. aastakäigu orgaaniline siider, mis pälvis oma alagrupis esimese koha ja Meelis Kask, kes sai dessertveinide alagrupis 2014. aasta pihlakaveiniga teise koha.
Puhta ja väljapeetud maitse poolest jäi meelde õunast ja angervaksast valminud eksootiliste veinide alagrupi võiduvein, mille autor on Jānis Mikans Läti veinikojast CREMON.
Võistluse ühe peakorraldaja Ričards Ivanovsi hinnangul läks ettevõtmine korda: „Olen rahul – võitlusel osalenud veinide arv kasvas ja ka kvaliteet on tunduvalt parem kui eelmisel aastal. Samuti on meil hea meel teha koostööd oma Eesti ja Leedu kolleegidega – loodan, et sellise võistluse korraldamine aitab kaasa kõigi kolme Balti riigi puuvilja- ja marjaveiniturismi arengule.”
Võitlus toimus teist aastat järjest ja selle žürii töös osalesid seitse veinikultuuri asjatundjat Eestist (2), Lätist (3), Leedust (1) ja Rootsist (1). Eestit esindasid ESA sommeljeed Nele Tiiman ja Kristina Remmel, kelle jaoks oli Baltimaade veinide hindamine igati positiivne silmaringi avardav kogemus täis unikaalseid lõhna- ja maitseelamusi.
Osa veinihindajatest pärast tööpäeva, vasakult: Lätist Andris Dišlers, Rootsist Stig Holmskär, Eestist Kristina Remmel, Leedust Vaidotas Burbulis. Kaamera silma taga Nele Tiiman Eestist. Pildilt puuduvad 2 züriiliiget Lätist: Jānis Kaļķis ja Agnese Gintere
Foto: Nele Tiiman