Eda Koppel

 

 

Winzer sekt – kas parim vahuvein Saksamaal ja Austrias?

 

 

Vahuveini toodetakse kõigis suurtes veiniriikides, mõnes rohkem, teises vähem, mõni on kuulus üle maailma, teist aga hinnatakse vähem.

 

Kui Prantsusmaa saab tunda uhkust šampanja üle, siis Saksamaal ja Austrias on olukord sektiga pisut keerulisem. Saksamaa ja Austria on läbi aegade olnud suured vahuveini ehk sekti tootjad ja tarbijad, aga kahjuks ei ole sekti maine just kõige parem. Kodumaine tarbimine on suur, aga reputatsioon on tõeliste veinisõprade seas olnud madal. Kas Winzer sekt suudab päästa sekti maine või viia selle lausa uutesse kõrgustesse?

 

Saksamaa ja Austria vahuveini tootmise ajalugu ulatub 19. sajandi esimesse poolde – aastatesse 1826 Saksamaal ja 1846 Austrias. Sealjuures on märkimisväärne, et Georg Christian Kessler, kes Saksamaal vahuveini tootma hakkas, töötas varasemalt Veuve Clicquot’ šampanjamajas, nii et loomulik ja loogiline side ning alus võrdluseks šampanjaga on täiesti olemas. Tegelikult isegi enam, sest suurem osa Champagne veinimajadest kannavad saksapärast nime, mis on otsene viide nende asutajate päritolule.

 

Suurem osa Saksamaa sekti on siiski toodetud tankmeetodil ja vaid väike osa klassikalisel meetodil. Suurema osa mõjul sai ka väärika, traditsioonilisel meetodil (ehk nagu sakslased ise seda nimetavad Klassische Flaschengärung) valmistatud kvaliteetsekti maine kahjustada. See sundiski veinimeistreid ja neid ühendavaid organisatsioone astuma jõulisi samme maine parandamiseks.

 

Esimesed katsed mainet parandada ning sektil ja sektil vahet teha algasid juba 1980ndate lõpul, kui mõned veinimeistrid hakkasid kasutama sõnapaari Winzer sekt. Euroopa Liidu vahuveiniregulatsioon tunnistab nimetust Winzer sekt alates 2009. aastast. Siiski ei piisa millegi muutmiseks paberil olevast regulatsioonist või üksikute entusiastide püüdlustest. Vaja on tihedamat ja koordineeritud koostööd veinitootjate vahel. Nii loodigi 2013. aastal Austria sektitootjaid ühendav Austrian Sekt Committee ja 2015. aastal Saksamaa vahuveinitootjate ühendus VdP Sekt Working Group. Paar aastat hiljem, 2016. aastal kinnitati Austrias sekti kvaliteediastmete püramiid ja 2018. aastal Saksamaal uus sekti klassifikatsioon. Sellest ajast saabki rääkida kui uuest ajastust sektitootmises.

 

Mis siis on see Winzer sekt? Ametliku definitsiooni järgi on Winzer sekt Saksamaal vahuvein, mis valmistatud veinimõisa (-tootja) aladel kasvanud viinamarjadest, traditsioonilisel meetodil ning pudelil on märgitud nii viinamarjasordid kui ka valmistaja. Sarnane on kvaliteetsekti kirjeldus ka Austrias, ent seal kasutatakse sageli hoopis nimetust Hauersekt. Kuigi Saksamaa ja Austria uue klassifikatsiooni kasutuselevõtu eesmärk ja ka üldine struktuur (püramiid) on sarnased, on konkreetsed eeskirjad erinevad. Austrias nõuavad püramiidi kõik neli taset (Austrian Sekt, Klassik, Reserve ja Grosse Reserve) Austria viinamarjade kasutamist ning erinevus on settel laagerdumise ajas ja ka valmistusmeetodis. Saksa sekti kõige alumise taseme (Sekt) ja kõrgeima tipu ehk Winzer sekti ning nende vahele jäävate Deutcher sekti ja sekt B.a. erinevused on suuremad – alates viinamarjade päritolust kuni valmistusmeetodini.

 

Täiesti mõistetav on veinitootjate soov eristuda masstootmises valmivast sektist ja luua midagi uut. Paraku on siingi palju probleeme. Mitmete asjatundjate arvates on kõige suurem probleem selles, et paljud tootjad üritavad järgida vahuveinimaailma uut trendi – valmistada kõrge happe ja madala suhkrusisaldusega jooki ning kaotavad sellega isikupära. Veiniringkondades on asjatundjad Winzer sekti siiski üles leidnud ning pimedegustatsioonidel teeb see šampanjale ära. Aga siin peitub intriig – miks on vaja uut šampanjat, kui teada-tuntud šampanja on juba olemas. Selle probleemi põhjuseks on võimalus kasutada sekti valmistamiseks paljusid viinamarjasorte, sh nii Chardonnay’d kui Pinot’ perekonna marju, mis annabki võimaluse luua šampanjale väga sarnane, aga ka isikupäratu jook. Samas on Saksamaal Riesling, millel on selge iseloom ja kuvand ning Rieslingsekt tõusebki selgemalt esile. Muu kipub suures osas olevat šampanja kopeerimine, vähemalt osade ekspertide arvates ning see ei tule loomulikult Winzer sekti kuvandile kasuks.

 

Teise probleemina tuuakse välja, et seoses Winzer sekti ja Hauersekti lisandumise ja neile kehtivate reeglitega tunduvad Saksamaa ja Austria keerulised veiniklassifikatsioonid veelgi segasematena ning see ei aita kuidagi kaasa tarbijani jõudmisel. Segadust külvab kindlasti ka see, et Saksamaa Erste lage või Grosse lage kvalifikatsiooniga vaikse veini viinamarjade kasvukohad ei pruugi olla vahuveini tootmiseks parimad piirkonnad.

 

Samuti noritakse nime Winzer sekt kallal. See ei olevat piisavalt meeldejääv ja šikk ning just rahvusvahelisel turul on sellega keeruline toodet müüa. Ingliskeelsel turul on kasutusel ka Vintner’s sekt, mis lisab veelgi segadust. Loomulikult ei aita tuntusele kaasa see, et Saksamaal ja Austrias on tootel eri nimed ning austerlaste vahuveinipüramiidi kõrgeim tase on Grosse lage ning Hauersekti nimetust selles püramiidis tegelikult ei kasutatagi.

 

Tegin selle loo kirjutamise ajal ka küsitluse oma Saksamaal elavate tuttavate seas, kes on nö tavatarbijad. Esitasin küsimuse 20 inimesele, kellest vastasid 18. Neist kümme tunnistasid, et ei ole kuulnud sõna Winzer sekt, viis teadsid põgusalt ja kolm neist olid teadlikud. Küll aga ei osanud ka need, kes seda sõna teadsid öelda, mille poolest see tavalisest sektist eristub.

 

Kas Winzer sekt saab olla parim jook, kui ei suudeta seda tarbijani viia? Jah, eksperdid võivad anda sellele kõrgeid hindeid, see võib võita pimedegustatsioonidel šampanjasid, aga kui see jääbki vaid nišitooteks, mida vähesed teavad, siis on seda keeruline parimaks nimetada.

 

Seega on suurem osa Winzer sekti vähese tuntuse põhjustest seotud turundusega. Ka mitmed eksperdid on tunnistanud, et Saksamaa ja Austria kvaliteetsekti tootjatel ja turundajatel puudub selge visioon ja strateegia. Selles olen nendega täiesti nõus. Tavatarbijal on keeruline teha vahet nn masstootmises valmistatud sektil ja kvaliteetsektil. Turundus on aga teadagi kallis ja aeganõudev tegevus. Brändi loomiseks võib kuluda üle kümne aasta ning turunduskulu moodustab toote hinnast suure osa. Kui Winzer sekti turundusse suunata rohkem vahendeid ja hind hakkab küündima šampanja tasemele, ei pruugi tarbija seda valida. Seda enam, et paljude teadvuses on sekt siiski midagi odavat ja kättesaadavat.

 

Ei tahaks siiski lõpetada niivõrd pessimistlikul noodil, sest tegelikult on tegemist ju äärmiselt põneva ja areneva joogiga. Pean tunnistama, et olen ka ise suhtunud Saksamaa ja Austria sektidesse teatava skepsisega ja eks selles mängib rolli ka senine kogemus. Ometi olen viimastel aastatel andnud sektile võimaluse ja ei ole pidanud seda valikut kunagi kahetsema. Mõnikord on pudelist tulnud maitse ja aroom olnud vahuveini kohta pisut ootamatu või harjumatu, aga ebameeldiv ei ole ta kindlasti olnud. Anname Winzer sektile natuke aega ja võimalust ennast tõestada ja päriselt tarbija lauale ja südamesse jõuda.

 

 

 

Kasutatud materjalid

 

  1. 901 Bottles of Bubbly. https://901bottlesofbubbly.com/en/quo-vadis-winzersekt-vintners-sekt-part1/ (Vaadatud 20.01.2022)
  2. 901 Bottles of Bubbly. https://901bottlesofbubbly.com/en/glossary-of-sparkling-wine/. (Vaadatud 20.01.2022)
  3. 901 Bottles of Bubbly. https://901bottlesofbubbly.com/en/der-verband-der-klassischen-flaschengarer-erfindet-sich-neu/ (Vaadatud 20.01.2022)
  4. Eschenberger, Romana. 2017. Guild Somm. https://www.guildsomm.com/public_content/features/articles/b/romana-echensperger/posts/german-sekt. (Vaadatud 20.01.2022)
  5. Kirchhoff, Catherine 2019. Wine Navi Germany. https://navigermany.com/2019/07/02/german-wine-words/. (Vaadatud 20.01.2022)
  6. Krebiehl, Anne The Wines of Germany. London: Infinite Ideas Limited
  7. Krebiehl, Anne 2018 . WineEnthusiast. https://www.winemag.com/2018/11/27/lets-talk-about-sekt/
  8. Magrini, Courtney Schiessl. 2018. Seventy Fifty Daily. https://daily.sevenfifty.com/why-you-should-reconsider-sekt/. (Vaadatud 20.01.2022)
  9. Puckette, Madeleine,2019. Wine Folly. https://winefolly.com/deep-dive/new-sekt-wine-guide/ (Vaadatud 20.01.2022)
  10. Star Wine List. https://starwinelist.com/wine-story/sekt-from-austria-the-three-tier-quality-pyramid. (Vaadatud 24.01.2022)
  11. Wine Navi Germany https://navigermany.com/2019/07/02/german-wine-words/. (Vaadatud 20.01.2022)
  12. Wines of Germany. https://www.germanwines.de/knowledge/wine-more/sparkling-sekt/ (Vaadatud 20.01.2022)
  13. https://www.rheingau.com/rheingau-sparkling-wine/ (Vaadatud 20.01.2022)