Klassikaliselt liigitatakse veinid nende värvuse järgi kolmeks:

  • Valged veinid
  • Roosad e rosé-veinid
  • Punased veinid

Valgeid veine valmistatakse enamasti heledatest viinamarjadest, harva ka tumedakestalistest marjasortidest kiire pressimise teel.

Rosé- ja punaseid veine valmistatakse tumedakestalistest viinamarjasortidest, kusjuures vein saab oma värvuse marjakestade leotamise (matseratsioon) teel, mille käigus eralduvad kestadest virdesse värvained ja parkained e tanniinid. Roosade vahuveinide valmistamise puhul on sageli lubatud ka valge ja punase veini segamine.

Veine võib liigitada ka nendes sisalduvate nn jääksuhkrute hulga järgi kas kuivadeks, poolkuivadeks, poolmagusateks või magusateks e dessertveinideks.

Lisaks võib veine liigitada selles sisalduda võiva süsihappegaasi rõhu järgi vaikseteks (CO2 puudub), kihisevateks või vahuveinideks.