Prantsusmaa
Juba ajalooliselt on Prantsusmaa olnud tähtsaim veiniriik Vanas Maailmas. Just seal hakati kloostrites teadlikult lähenema pinnase- ja viinamarjakasvatuse seostele ja samuti ka veinivalmistamise tehnoloogiatele. Suur osa klassikalistest viinamarjasortidest pärineb Prantsusmaalt.
Ka täna on Prantsusmaa koos Itaaliaga maailma juhtivad veinitootjad nii mahtudelt kui ka kvaliteetveinide tootmise osas. Tänu suurele territooriumile, mis katab erinevaid klimaatilisi vööndeid, on Prantsusmaal võimalik toota väga eriilmelisi veine väga paljudest erinevatest marjasortidest ja see loob baasi veinide tohutule mitmekesisusele. Pea igas Prantsusmaa veinipiirkonnas valmistatakse muuhulgas ka suuri kuulsaid tippveine.
PIIRKONNAD
Bordeaux
Prantsusmaa edelaosas asuva Aquitaine departemangu aladel asuv Bordeaux on tõenäoliselt kuulsaim Prantsusmaa veiniregioon, kus Gironde jõe mõlemal kaldal vamistatakse „veinide kuningaiks“ kutsutavaid punaveine Cabernet Sauvignon, Merlot ja Cabernet Franc marjasortidest. Lisaks sellele on kuulsad ka bordoo valged kuivad ja dessertveinid, mis valmivad Sauvignon Blanc, Semilllon ja Muscadelle sortidest.
Tähtsaimad punaveinikülad on – Margaux, Saint-Julien, Pauillac, Saint-Estèphe, Saint-Emilion, Pomerol ja Pessac-Leognan. Kuulsaimad dessertveinid valmivad Sauternes ja Barsac kommuunide aladel.
Burgundia
Burgundia veinipiirkond asub Ida-Prantsusmaal samanimelise departemangu territooriumil, kus Saône jõe orus ja seda palistava lauge mäeaheliku nõlvadel laiuvad maailma ühed kuusaimad viinaaiad. Valmistatakse väärikaid punaveine Pinot Noir marjasordist ja valgeid veine Chardonnay’st.
Piirkonna põhjaosas, Auxerre linna lähistel asub pisut eraldiseisev ala, kus valmistatakse maailma kuulsaimat valget veini – Chablis. Sealt lõuna pool asuva Côte d’Or’i nõlvadel tehakse parimaid punaveine järgmistes külades – Gevrey-Chambertin, Morey-Saint-Denis, Vosne-Romanée, Vougeot, Chambolle-Musigny, Nuits-Saint-Georges ja Pommard. Valge veini küladest on kuulsaimad – Corton, Beaune, Meursault, Chassagne-Montrachet ja Puligny-Montrachet. Piirkonna keskosas asuv Côte Chalonnaise ala on tuntud marjasemate Givry, Rully ja Mercurey külade punaveinide ning Mâcon’i ala Mâcon-Villages ja Pouilly-Fuissé külade valgete veinide poolest.
Regiooni kõige lõunapoolseimas osas – Beaujolais aladel – valmistatakse marjaseid punaveine Gamay viinamarjasordist.
Champagne
Champagne-Ardenne’i departemangus asuv, Prantsusmaa kõige põhjapoolseim veiniregioon – Champagne – on koduks maailma kuulsaimale ja väärikaimale vahuveinile – šampanjale. Seda pudelis pärmisettel pikalt väärikust koguvat veini valmistatakse põhiliselt 3 marjasordist: Pinot Noir, Chardonnay ja Meunier. Piirkonna parimad kriidise aluspõhjaga viinaaiad asuvad ala põhjapoolses osas paiknevate Reims’i ja Épernay linnade ümbruses ning sealt lõunasse suunduvatel Côtes du Blanc nõlvadel.
Tähtsaimad Pinot Noir külad on – Ambonnay, Ay, Bouzy, Verzenay ja Verzy, parimat Chardonnay’d saadakse Avize, Cramant, Oger ja Mesnil-sur-Oger küladest.
Loire Org
Prantsusmaa pikima jõe – Loire – org on väga suure üldpindalaga veiniregioon, mis laiub mitme erineva departemangu territooriumi alates jõe ülemjooksust Keskmassiivi mäestikus kuni suudmeni Atlandi Ookeani rannikul Nantes’i linna lähistel. Loire Org on riigi suurim valgete- ja vahuveinide valmistamise ala. Jõe ülemjooksul Auvergne ja Cher’i aladel tehakse lihtsaid veine Burgundias ja Rhône Oruski tuntud marjasortidest. Loire keskjooksul – Centre-Loire’i aladel – tehakse, aga juba palju tõsisemaltvõetavamaid kvaliteetveine Sauvignon Blanc ja Pinot Noir marjasortidest. Kuulsaimad külad on seal Sancerre ja Pouilly-sur-Loire. Tours’i linna lähistel paikneval Touraine alal ja Angers’i linna lähistel oleval Anjou alal valmistatakse ohtralt valgeid kuivi, magusaid ja ka vahuveine Chenin Blanc viinamarjasordist, aga ka punaseid ja rosé-veine Cabernet Franc, Cabernet Sauvignon, Gamay, Grolleau jt. marjasortidest.
Parimad kuivad ja poolkuivad veinid tulevad Vouvray, Chinon, Saumur, Saumur-Champigny ja Savennières küladest, kuusaimad dessertveinid, aga Chaume, Bonnezeaux’ ja Layon’i ümbrusest. Suures mahus valmistatavate vahuveinide tippnominatsiooniks on Crémant de Loire.
Regiooni kõige läänepoolsemat osa nimetatakse Pays Nantais ehk siis Nantes’i linna ümbruskond. Seal valmistatakse peamiselt kuivi, mineraalseid ja värskeid valgeid veine – Muscadet ja Muscadet Sur Lie. Marjasordiks on Melon de Bourgogne ehk Muscadet (ära aja segi Muscat marjasortidega).
Alsace
Alsace veiniregioon asub Kirde-Prantsusmaal, kus Prantsusmaa-Saksamaa piiril voolava Rhein’i (Rhine’i) jõe ja Vosgeeside mäestiku vahelistel nõlvadel kasvatatakse peamiselt heledaid viinamarjasorte, millest tehakse valgeid kuivi ja mineraalseid, aga ka poolkuivi, magusaid ja vahuveine.
Tähtsaimad marjasordid on Riesling, Gewurtztraminer, Pinot Gris, Muscat ja Pinot Blanc. Ainsaks lubatud tumedaks marjasordiks, millest valmistatakse punaseid ja rosé-veine on Pinot Noir. Vahuveinide – Crémant d’Alsace – tarbeks viljeletakse ka üsna palju Chardonnay sorti.
Kuulsaimad veinikülad on Turckheim, Éguisheim, Kayserberg, Riquewihr, Hunawihr, Ribeauvillé, Bergheim, Kintzheim ja Barr.
Rhône Org
Rhône’i jõgi saab alguse Genfi järvest, Lyon’i linna lähistel kohtub ta Saône’i jõega ja moodustub lai, rahulik laevatatav jõgi, mis suundub otse lõunasse ja suubub seal Vahemerre. Lyon’i linnast lõunasse jääval alal asubki Rhône’i Oru veinipiirkond.
Veiniregiooni peab jaotama kaheks: Põhja-Rhône ja Lõuna-Rhône. Põhja-Rhône’i viinaaiad lasuvad peamiselt jõe paremal kaldal põhja-lõuna suunaliselt paikneva madala mäeaheliku nõlvadel, erandiks on vaid jõe vasakul kaldal asuv Hermitage küngas. Marjasortidest kasvatatakse Syrah’d, millest valmistatakse väärikaid ja pika arengupotentsiaaliga punaveine, aga ka Viognier’i, Marsanne’i ja Roussanne’i, millest tehakse aromaatseid, täidlasi ja lopsakaid valgeid veine. Kuulsaimad punaveinid valmivad Côte-Rôtie, Hermitage, Cornas’ ja Saint-Joseph’i aladel, parimad valged veinid Condrieu ja Saint-Peray külade nõlvadel.
Lõuna-Rhône viinaaiad paiknevad hoopis laiemal territooriumil Montelimar’i linnast põhjas kuni Avignon’ini lõunas ja Pertuis’t idas kuni Nimes’ni läänes. Tippveinidest valmistatakse peamiselt kuivi ja väärikaid punaveine, aga ka jõulisemaid rosé-veine Grenache Noir, Syrah, Mourvèdre ja Cinsault sortidest ning valgeid veine Grenache Blanc, Viognier, Clairette, Roussanne, Marsanne ja Bourboulenc marjasortidest. Tähtsaimad veinikülad on – Châteauneuf-du-Pape, Gigondas, Vacqueyras, Rasteau, Tavel ja Lirac.
Provençe
Kagu-Prantsusmaal asuv Provençe on Prantsusmaa veininduse häll. Just sinna rajasid foiniiklased u 600 aastat ekr esimesed viinaaiad. Täna on Provençe eelkõige tuntud oma värskete, puuviljaste, aga samas elegantsete ja mineraalsete rosé-veinide, aga ka jõuliste, väärikate ja sageli üsna pika arengupotentsiaaliga punaveinide poolest.
Viinamarjasortidest on tähtsaimad tumedad Grenache, Syrah, Cinsault, Mourvèdre ja Cabernet Sauvignon. Heledate marjade kuningaks on Rollè (Vermentino).
Tähtsaimad veinialad on – Bandol, Bellet, Palette, Cassis, Baux-de-Provence, Aix-en-Provence. Kuulsaimad rosé-veinid tulevad Gassin’i ja Pampelonne’i küladest Saint-Tropez linna külje alt.
Languedoc ja Roussillon
See piirkond, mis laiub mööda Vahemere rannikut Rhône jõe suudmest kuni Hispaania piirini on olnud lähiajaloos tuntud pigem odava laiatarbeveini tootjana. Kuid tänaseks on regioonist saanud kõige kiiremini arenev veinipiirkond kogu riigis ja vahest isegi kogu Euroopas ja kvaliteetset veini tuleb sealtkandist üha enam ja enam. Tehakse jõulisi, täidlasi ja sageli juba ka pika arengupotentsiaaliga punaveine (Saint-Chinian, Fitou, Corbières, Pic Saint-Loup) värskeid rosé-veine, paaris külas ka üsna väärikaid valgeid veine (Limoux, Latour-de-France) ja väga korralikke vahuveine (Crémant de Limoux ja Blanquette de Limoux). Roussillon’i alad on aastasadu tuntud olnud oma kangendatud dessertveinide – Rivesaltes, Banyuls ja Maury – poolest.
Itaalia
Itaalia on ülipika ajalooga veinimaa, mis peab õigustatult ennast Euroopa veinikultuuri hälliks. Mitme aastatuhande vältel väljakujunenud lai sortide hulk on geograafiliselt ja kliimalt mitmekülgse maaga hästi sobitunud. Tulemuseks on laiaulatuslik ja kirju veinide valik, mille mõistmiseks ja meeldejätmiseks tuleb teha tõsist tööd. Samas on pikaaegne veini ja toidu koostarbimine avaldanud tugevat mõju veinide stiilile: enamik Itaalia veine sobituvad
kohaliku köögiga ääretult hästi.
PIIRKONNAD
Toskaana
Toskaana veiniregiooni peetakse üheks maailma tähtsaimaks noobleid veine valmistavaks piirkonnaks. Asub see Kesk-Itaalias Türreeni mere rannikult sisemaa poole kõrguvatel nõlvadel. Tähtsamateks viinamarjasortideks on tumedad Sangiovese, Cabernet Sauvignon, Merlot ja Cabernet Franc, heledatest Trebbiano, Malvasia, Vernaccia, Chardonnay ja Sauvignon Blanc. Valmistatakse kvaliteeditähisega punaseid veine põhiliselt Sangiovese marjasordist, aga ka ilma tähiseta, kuid sellegipoolest ülikuulsaid, noobleid ja kalleid nn IGT „super-Toskaana“ veine põhiliselt rahvusvahelistest marjasortidest. Valgetest veinidest on tuntuimad Vernaccia sordist San Gimignano külas valmistatud veinid. Toskaanast on pärit ka maailmakuulus dessertvein – Vin Santo.
Tähtsaimad veinikülad ja –alad – Chianti, Montalcino, Carmignano, Montepulciano, Morellino di Scansano, Bolgheri, Maremma.
Piemonte
Piemonte veiniregioon asub Itaalia loodeosas. Viinaaiad lasuvad nii tasandikul, kui ka Alpide lõunapoolsetel madalatel nõlvadel. Marjasortidest on olulisemad tumedad Nebbiolo, Barbera ja Dolcetto, heledatest Moscato, Cortese ja Arneis. Lisaks kasvatatakse üsna palju ka peamiselt Prantsusmaalt pärit marjasorte, millest tehakse vahuveine ja sarnaselt Toskaanale ka IGT-veine. Punaveinidest on kuulsaimad Barolo ja Barbaresco, valgetest Gavi di Gavi ja Roero Arneis, vahuveinidest loomulikult Asti’st pärit Moscato-põhised poolkuivad ja magusad veinid.
Tähtsaimad külad – Langhe, Alba, Asti, Acqui Therme, Gavi, Gattinara, Ghemme, Nizza, Roero.
Lombardia
Lombardia on suur veiniregioon Põhja-Itaalias, kus toodetakse erinevaid punaseid, roosasid (chiaretto), valgeid, aga ka traditsioonilisel meetodil valmistatud vahuveine.
Parimad punaveinid tulevad Valtellina aladelt Adda jõe orust ja tehakse Nebbiolo marjasordist, parimad valged veinid Lugana’st ja tehakse Trebbiano sordist. Piirkonna tõusvateks staarideks on, aga hoopiski vahuveinid – Franciacorta (Iseo järve kallastelt) ja Oltrepò Pavese (Po jõe orust). Nende valmistamiseks kasutatakse klassikalisi marjasorte, nagu Pinot Nero, Chardonnay ja Pinot Bianco.
Veneto
Veneto veiniregioon asub Kirde-Itaalias ja on üks riigi suurimaid viinamarjakasvatuse piirkondi. Piirkond on kuulus maailma suurima tootmismahuga vahuveini – Prosecco – tootmise poolest, aga samuti oma nooblite ja ka lihtsamate Valpolicella punaveinide ning värskete Soave valgete veinide poolest.
Prosecco’t toodeti alguses samanimelisest marjasordist samanimelises külas Trieste linna lähistel. Täna on tootmine levinud 9-sse provintsi ja marjasorti nimetatakse Glera’ks.
Valpolicella ümbruses toodetakse lihtsaid punaseid veine, aga ka kuulsat ja väärikat Amarone della Valpolicellat 3-st tumedast marjasordist – Corvina Veronese, Rondinella ja Molinara.Verona lähistel tehakse aga üht tuntuimat Itaalia valget veini – Soave – Garganega nimelisest viinamarjasordist.
Muud piirkonnad
Suurtes kogustes kvaliteetseid, aga ka mahuveine toodetakse üle kogu riigi territooriumi. Elegantseid valgeid ja punaseid veine, aga ka vahuveine võib leida Trentino-Alto Adige (Südtirol) aladelt, täidlasemaid ning pikema arengupotentsiaaliga punaseid ja valgeid veine Lazio ja Campania aladelt, võimsaid täidlasi punaseid maitsepomme Puglia ja Sitsiilia veinimeistritelt. Puuviljasemaid ja kergemaid valgeid veine toodavad Liguuria ja Sardiinia tootjad.
Hispaania
Hispaania on vana veinimaa, kus viinamarjadest on väärikat nestet tehtud juba pea kolm tuhat aastat. Tänapäeval on Hispaania üks kolmest juhtivast veine valmistavast riigist maailmas ja veinitootmine eri regioonides käib üle kogu riigi.
Tänu kuumale kliimale on Hispaanias alati erilise tähelepanu all olnud veinide korrektne laagerdamine. Ainus kindel lahendus on maa all paiknevad keldrid, mis tagavad ühtlase temperatuuri ning võimaldavad korrektselt läbi viia ka ääretult pikka vaadilaagerdust ja sellele järgnevat pudelis küpsemist. Traditsioon elab tänaseni ja nii on Hispaania veinid turule jõudes sageli konkurentide omadest palju vanemad. Seetõttu on väga oluline aru saada pudelisitidele kirjutatud veini laagerdamise aega väljendavatest nimetustest:
Vino Jóven (Cosecha) – noor vein. Üldjuhul ilma tammevaadis arendamiseta või kuni 3 kuulise temmevaadilaagerdusega. On lubatud lisada kuni 15% vanemate aastakäikude veine. Kohe tarbimiseks.
Crianza – „haritud“ vein.
– Tinto – 24 kuud laagerdamist, millest vähemalt 6 kuud tammevaatides.
– Blanco ja Rosado – 12 kuud laagerdamist, millest vähemalt 6 kuud tammevaatides.
Reserva – küpsenud vein.
– Tinto – 36 kuud laagerdamist, millest vähemalt 12 kuud tammevaatides.
– Blanco ja Rosado – 24 kuud laagerdamist, millest vähemalt 6 kuud tammevaatides.
Gran Reserva – suur küpsenud vein.
– Tinto – 60 kuud laagerdamist, millest vähemalt 18 kuud tammevaatides.
– Blanco ja Rosado – 48 kuud laagerdamist, millest vähemalt 6 kuud tammevaatides.
PIIRKONNAD
Castilla y Leon (Kastiilia)
Suur maakond Hispaania keskplatool. Viinamarjakasvatus on peamiselt koondunud Duero jõe ümbrusesse. Ideaalne regioon tumedate viinamarjade kasvatamiseks. Valmistatakse ka valgeid ja roosasid veine, samuti kangestatud veini.
Tähtsaimad alampiirkonnad on:
- Ribera del Duero – kuulsate punaveinide ala. Põhilised marjasordid on Tempranillo ja Garnacha.
- Rueda – kvaliteetsed valged veinid Verdejo, Viura ja Palomino sortidest, lisaks ka punased ja rosé-veinid.
- Toro ja Cigales – kvaliteetsete punaveinide alad. Peamised marjasordid on Tempranillo ja Garnacha.
La Rioja
Kuulsaim Hispaania veinipiirkond. Tuntud suurte võimsate punaveinide poolest. Valmistatakse vanamoodsaid pika arengupotentsiaaliga, kuid õhemaid ja kergemaid nö Burgundia stiilis veine, samas ka moodsaid võimsaid nö Bordeaux stiilis veine. Vähemal määral ka roosat ja valget veini. Peamised marjasordid on tumedad Tempranillo, Garnacha, Graciano ning heledad Viura, Malvasia, Chardonnay ja Sauvignon Blanc.
Catalunya (Kataloonia)
Maakond Vahemere ääres Tarragona ja Barcelona linnade ümbruses. Tuntud oma täidlaste Uue-Maailma stiilis punaveinide, kergemate valgete veinide ja vahuveinide poolest. Väga palju erinevaid viinamarjasorte.
Tähtsamad alampiirkonnad:
- Penedes – valmistatakse pea kõiki veinitüüpe. Tegemist on suurima cava tootmise alaga riigis. Lubatud palju erinevaid marjasorte.
- Priorat ja seda ümbritsev Montsant on peamiselt kvaliteetseid punaveine viljelevad alad Tarragona lähistel. Marjasortidest kasutatakse Garnacha’t, Carinena’t, Cabernet Sauvignon’i. Merlot’d jt.
- Conca de Barbera – peamiselt valgete veinide ala. Olulised marjasordid on Macabeo, Parellada, Chardonnay ja Sauvignon Blanc.
Galicia (Galiitsia)
Loodepoolseim Hispaania maakond. Tuntud oma kvaliteetsete ja kalliste valgete veinide poolest. Olulised alampiirkonnad on Rias Baixas, Monterrei ja Valdeorras. Marjasortidest on olulised Albarino, Loureira Blanca ja Treixadura
Andalucia (Andaluusia)
Üks vanimaid veinipiirkondi kogu Lääne-Euroopas. Tuntud eelkõige oma kangendatud veinide ja dessertveinide poolest, kuid toodetakse ka kuivi punaseid, roosasid ja valgeid veine.
Tähtsaim valdkond on kangendatud veinide – Sherry (Jerez) – valmistamine Jerez, Manzanilla Sanlucar, Montilla-Moriles, Condado de Huelva ja Malaga alampiirkondades. Olulised marjasordid on: Palomino, Pedro Ximenez ja Moscatel. Enamik sherry’sid laagerdatakse tammevaatides solera-meetodil.
Muud piirkonnad
Hulgaliselt vähem olulisi ja massiveine toodetakse ka muudes maakondades. Suuremad ja peamiselt mahuveinide piirkonnad on Valencia, Murcia ja Castilla-La Mancha. Viimasel ajal on suurt populaarsust võitnud valged Txakolina veinid Baskimaalt, turistide lemmikuteks on Baleaari ja Kanaari saartel valmistatud lihtsad ja puuviljased veinid.
Cava
Vahuveinide apellatsioon, mille tootmisalad jäävad 8 maakonna piiresse (Baskimaa, Aragon, Castilla y Leon, Kataloonia, Navarra, La Rioja, Extremadura, Valencia). Ligi 90% toodangust tuleb Katalooniast (eriti Penedes).
Cava peab olema valmistatud traditsioonilisel meetodil.
Lubatud viinamarjasordid: Macabeo, Parellada, Xarel-lo, Chardonnay, Pinot Noir. Rosé-cava valmistamisel on lubatud lisada punast kuiva veini – Monastrell, Garnacha, Cabernet Sauvignon jt. marjasortidest.
Portugal
Portugali veinitootmine on ajalooliselt välja kujunenud muust maailmast üsna isoleerituna ja seega on kasutusel lai valik kohalikke või kohastunud viinamarjasorte. Teine eripära on veinikaupmeeste suur mõju Portugali veinitööstusele, mistõttu kirjeldab veini taset tihti paremini tootja nimi kui päritolunimetus.
Portugal on eelkõige kuulus oma kangendatud veinide poolest, kuid toodetakse hulgaliselt ka kuivi veine.
OLULISED PIIRKONNAD
Douro
Samanimelise jõe orus paiknev veinipiirkond, mis on eeskätt tuntud portveini poolest. Viimase 20 aasta jooksul on tehtud kohalike kuivade veinidega head tööd, tulemuseks tõsiselt võetavad valged ja punased veinid. Tähtsad sordid Tinta Roriz ehk Tempranillo ja Touriga Nacional.
Bairrada
Merelisele mõjule avatud künklik ala, mis paistab silma vahuveinide (enamasti sordist Maria Gomes) ja sordist Baga valmivate vägevate punaveinide poolest, mis nõuavad enne nautimist 5–10 aastast pudelis laagerdamist.
Dão
Sisemaal paiknevast kontinentaalse kliimaga orust pärinevad pehmed ja sametised punaveinid on segud sortidest Alfrocheiro, Touriga Nacional jt.
Alentejo
Suur veinipiirkond asub riigi lõunaosas ja annab peamiselt tugevaid tumedate tanniinidega punaveine, mis on segud sortidest Aragonez (Tempranillo), Alfrocheiro, Castelão ja Trincadeira.
Vinho Verde
Riigi põhjaosas asuvalt samanimeliselt alalt pärinevad valged kerged ja veidi kihisevad ülipopulaarseks muutunud veinid valmivad sortide Loureiro, Trajadura, Alvarinho jt. seguna.
Portvein
Portugalis Oporto linnas valmiv liköörvein, mis saadakse Douro DOC piiridest pärinevat, osaliselt kääritatud veinivirret veinialkoholiga kangendades, nii et lõpptoote alkoholisisaldus jääb vahemikku 19– 22% vol. Enamik toodangust valmistatakse tumedatest sortidest – Tinta Roriz, Touriga Franca, Touriga Nacional, Tinta Barroca ja Tinto Cão. Eksisteerib ka valge portvein, mille valmistamiseks kasutatakse heledaid sorte – Gouveio, Malvasia Fina, Moscatel, Rabigato ja Viosinho. Laagerdamine toimub eri suurusega puitmahutites, mis on enamasti valmistatud Portugali tammest, suuremad ka kastanist jt puiduliikidest.
Madeira
Atlandi ookeanis asuv Madeira saar on tugevalt jahutava merelise kliima mõju all, mistõttu viinamarjakasvatus on hoolimata saare lõunapoolsest asendist edukas. Ajalooliselt on saarel kasvatatud valgeid viinamarjasorte Sercial, Verdelho, Bual, Malmsey (Malvasia). Nendest valmivad ka tänapäeval omanäolised, sordi nime kandvad kangestatud ja oksüdeeritud väärisveinid. Lisandiks ja laiatarbe-madeirade tooraineks on tume sort Tinta Negra Mole.
Madeirat laagerdatakse tammevaatides päikese all või tänapäeval pigem veinikojas soojapuhurite mõju all, et saada veinile soovitav nn madeirastunud aroom ja maitse.
Saksamaa
Saksamaa on põhjapoolseim viinapuude kasvatusala maailmas. Enamasti on ta tuntud just oma heledate marjasortide ja valgete veinide poolest. Peamised viinamarju kasvatavad alad jäävad Edela-Saksamaale Rhein’i jõe ja tema lisajõgede ümbrusse. Siiski on tumedate marjade osakaal on viimaste aastakümnetega järkjärgult tõusnud, selle üheks põhjuseks on ülemaailmne kliima soojenemine.
Saksamaa veininduse kuningaks on marjasort Riesling, millest valmistatakse kvaliteetseid ja väärikaid kuivi, poolkuivi ja dessertveine ning lisatakse ohtralt ka vahuveini – Sekti – virdesse. Hoopis rohkem on kasvualalt levinud peamiselt massiveinidesse ja lihtsamatesse vahuveinidesse lisatavad heledad sordid, nagu Müller-Thurgau (Rivaner), Silvaner ja Kerner. Elegantseid ja noobleid punaveine tehakse peamiselt Spätburgunder’i (Pinot Noir) sordist.
Saksamaa veinivalmistamine on jagunenud 13 veinipiirkonna piiresse, millest olulisemad on vahest alltoodud 4-5. Ülejäänud aladel toodetakse peamiselt lihtsaid massiveine ja vahuveine, millest enamus tarbitakse ära kohapeal.
OLULISED PIIRKONNAD
Mosel
Samanimelise Rhein’i lisajõe jõe ja oma lisajõgede Saar’i ja Ruwer’i kaldaid palistav peamiselt valgete veinide piirkond, kus valmistatakse muuhulgas riigi parimaid valgeid veine Riesling’i marjasordist. Domineerivaks on kerged madala alkoholisisaldusega, tihti mineraalsed poolkuivad ja poolmagusad veinid. Toodetakse ka magusaid väärishallitusega nakatunud marjadest valmistatud veine, kuid üha enam ja enam tehakse ka elegantseid kuivi ja mineraalseid Riesling’i veine.
Siiski on veiniaedade tasemed väga erinevad. Lõunapoolse asetusega järsud nõlvad annavad elegantseid, komplekseid, hea happe-magusa tasakaaluga veine. Vastas asuvalt tasaselt maalt võib aga tulla ka üsna ilmetut ja isikupäratut jooki ehk kvaliteet võib olla seinast seina ja seetõttu tuleb veinivalikul hoolikas olla.
Rheingau
Maini jõe suubumiskohast Wiesbadeni lähistel kuni Rüdesheimini Rheini põhjakaldal asuvast väikesest Rheingau regioonist tulevad tippveinid, mis valmivad ideaalsetes lõunapoolse vaatega veiniaedades ja kus valmistatakse peamiselt kvaliteetseid mineraalseid ja vürtsikaid kuivi ja poolkuivi valgeid veine Riesling’ist ja punaveine Spätburgunder’ist. Sageli võib sellest piirkonnast leida ka tippkvaliteetseid vahuveine.
Pfalz
Tootmismahult suur, kuid pindalalt kompaktne veinipiirkond Rhein’i jõe äärsetel aladel Wormsi linnast Prantsusmaa piirini, kus toodetakse ohtralt keskpärast massiveini üle 60 erinevast viinamarjasordist. Ala lõunapoolsetes piirkondades tehakse siiski ka suurepärase kvaliteediga kuivi valgeid veine Riesling’ist ning punaveine Spätburgunder’ist ja Blauer Portugieser’ist. Lisaks on üsna tuntud ka rahvalikumad punaveinid Dornfelderi nimelisest marjasordist.
Ahr
Väike piirkond samanimelise Rhein’i lisajõe ärres, kust tulevad vahest ühed riigi parimad punaveinid Spätburgunder’i marjasordist.
Nahe
Samanimelise jõe kallastel valmistatakse üha enam ja enam kvaliteetseid kuivi veine Riesling’ist. Kiirelt arenev kvaliteetveinide piirkond.
Austria
Austria on eksootiline veiniriik – vähemalt nii ütlevad austerlased täna enda kohta ise. Läänes laiuvad Alpid ja suusakuurordid ei lase juurde võtta hektareid sellest ilmakaarest. Muudest kaartest piiravad Austriat Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia ja Itaalia, kes täna ei ole samuti nõus loovutama ühtki hektarit jumalikku veini tootvale riigile. Kõik toimub 46 000 hektaril ja lisa ei ole juurde näha. See väiksus teebki Austriast eksootilise veinimaa
Selgelt omanäolise veinikultuuri arengule Austria aladel pani aluse kunagine keiserlik määrus, mis lubas talupoegadel müüa maksuvabalt oma talus valmistatud veini ja muid põllumajandustooteid. See Heuriger’i nime kandev õigus kehtib Austrias tänaseni. Heuriger-kõrtside märgistamiseks kasutatakse okaspuuoksa, mille omanik riputab välja siis, kui tema majapidamine on külalistele avatud.
Austria on eelkõige tuntud oma mineraalsete, värskete kuivade valgete veinide poolest. Valmistatakse ka kvaliteetseid roosasid ja punaseid veine, kuid nende tootmismaht on pigem siiski marginaalne.
Olulised heledad viinamarjasordid on tippveinide üks alustalasid Grüner Veltliner (temast valmib pea kolmandik riigi valgete veinide toodangust), pigem keskpäraseid tulemusi andev Welschriesling ja nooblite veinide tooraineks olev Riesling. Järjest rohkem püütakse kvaliteetseid veine valmistada rahvusvahelistest sortidest, nagu Chardonnay, Weissburgunder (Pinot Blanc) ja Sauvignon Blanc.
Tumedatest marjasortidest on olulisemad peamiselt lihtsaid punaseid ja rosé-veine andev Blauer Zweigelt ning kalliste ja elegantsete punaveinide toormeks olev Blaufränkisch. Lisaks valmistavad mõned tootjad vägagi korralikke ja elegantseid veine Cabernet Franc’ist, Blauburgunder’ist (Pinot Noir) ja teistestki rahvusvahelistest sortidest.
PIIRKONNAD
Niederösterreich (Alam-Austria)
Riigi suurim veinipiirkond ja ühtlasi ka suurim Grüner Veltliner’i kasvuala. Loomulikult toodetakse veine ka muudest marjasortidest, kuid lisaks GV-le on olulisemaks kvaliteetveinide valmistamise sordiks peamiselt vaid Riesling.
Alampiirkonnad – Wachau, Kremstal, Kamptal, Traisental, Wagram, Weinviertel, Thermenregion, Carnuntum
Wien (Viin)
Austria pealinna territooriumile jääv veiniala on vaid 581 ha suurune. Viin on maailma suurima viinamarjade kasvupinnaga pealinn! Asukohaloogika alusel peaks ala kuuluma kokku Niederösterreichiga. Samas on pealinnad alati veidi erilised paigad ja nende valitsemine kusagilt väljastpoolt ei taha õnnestuda. Ka veinide tase ei ole Viinis eriti kõrge, mistõttu on eraldiolek igati õigustatud.
Burgenland
Suuruselt riigi teine veiniala sobib hästi punaveinide valmistamiseks. Kliima on Ungari stepi – pusta – mõjul kuum ja kuiv. Seda aitab veidi jahutada Neusiedlersee järv, mis paikneb ala idaservas, Ungari piiril. Järve mõju tõttu on siin sügiseti väärishallitusega hiliskorjemarjadest dessertveini valmistamiseks ideaalsed olud.
Kuni aastani 2016 jagunes veiniala neljaks – Neusiedlersee-Hugelland, Neusiedlersee, Mittelburgenland ja Südburgenland. Esimesed kolm asukohamääratlust kaovad nüüd vastavalt uute aastakäikude saabumisel ajapikku Austria veinindusest. Selle keeruka ja ebavajaliku dubleerimise vältimiseks kannavad kõik piirkonna kvaliteetveinid tulevikus etiketil üldist veinipiirkonna nimetust Burgenland. Erandiks on ainult DAC-veinid Leithaberg DAC, Mittelburgenland DAC ja Eisenberg DAC.
Steiermark (Styria)
Tegu on Austria kagunurgas paikneva veinialaga, mis kujutab endast Steiermarki liidumaa lõunaosa ja jaguneb kolmeks alampiirkonnaks – Vulkanland Steiermark (kuni 2016.a. Südoststeiermark), Südsteiermark ja Weststeiermark.
Marjasortide valik on lai ja ühtegi selges ülekaalus olevat ei leidu. Levinud on Welschriesling, Pinot Blanc ja Sauvignon Blanc. Aastasadu on siin kasvatatud Chardonnay’ viinapuid, mida kohapeal tuntakse nimega Morillon.
Tumedatest sortidest on põhilised Blauer Wildbacher ja Zweigelt. Neist esimene läheb eranditult väga happese ja eripäraselt rustikaalse roosa veini – Schilcher – valmistamiseks. Üha enam ja enam valmistamad väiketootjad väga kõrgrl kvaliteeditasemel veine.
Muud riigid
Loomulikult valmistatakse veine väga paljudes muudeski Vana-Maailma riikides ja teinekord võib erinevatest paikadest leida vägagi väärikaid ja toredaid veinitüüpe ja kenasid pudeleid, kuid võrreldes ülalkirjeldatud maadega on nende toodang siiski vähem tähtis või lausa marginaalne.
Ungari
Ungari on mujal maailmas tuntud eelkõige oma „vedela kulla“ ehk siis Tokaj dessertveinide poolest. Sellele lisaks tehakse riigis ka ohtralt kuivi valgeid ja punaseid veine, mis põhiliselt siiski kohapeal ära tarbitakse.
Šveits
Tuntud eelkõige oma kalliste ja sageli ka väga heade Chasselas sordist tehtud valgete veinide poolest ning Pinot Noir’st valmistatud õhukeste ja elegantsete punaveinide poolest.
Luxembourg
See väikeriik on tuntud peamiselt lihtsakoeliste ja üsna ilmetute Rivaner’i, Auxerrois’ ja Elbling’i sortidest tehtud valgete kuivade ja vahuveinide poolest. Mõned väiksemad tootjad on saavutanud üsna häid tulemusi pigem Chardonnay, Pinot Blanc’i ja Riesling’i põhiste veinidega, aga samuti kenade traditsioonilisel meetodil valminud vahuveinidega.
Sloveenia
Sloveenias, nagu ka teistes Balkani regiooni maades on ajalooliselt ikka veini tehtud ja tehakse ka tänapäeval. Ära märkimist väärib peamiselt Primorje veiniregioon, mis piirdub Itaalia Friuli veiniregiooniga ja kus mõned tootjad valmistavad vägagi kenasid valgeid veine Rebula (Ribolla Gialla), Riesling’i, Chardonnay, Pinot Gris’ ja Sauvignon Blanc’i sortidest.
Kreeka
Kreekas on veini tehtud iidsetest aegadest peale, kuid tänapäeval on sealsete veinide kvaliteet olnud üsna kesine. Viimastel aastatel on õnneks näha siiski olulisi investeeringuid tootmise kvaliteedi tõstmiseks. Veine tehakse üsna erinevates regioonides ja ka saartel. Märkimisväärsemad on vahest Makedoonia ja Traakia punased veinid Xynomavro sordist ja Egeuse mere saartelt pärinevad valged veinid Assyrtiko sordist. Palju tehakse ka magusaid veine erinevatest Muscat’i sortidest.
Lisaks tehakse tööstuslikul tasemel veini ka sellistes riikides, nagu Suurbritannia, Rumeenia, Bulgaaria, Tšehhi, Slovakkia, Horvaatia, Serbia, Moldova, Ukraina, Venemaa, Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaan, Türgi, Iisrael, Liibanon, Egiptus, Alžeeria, Tuneesia, Maroko jt.